pesäkodu

Tabula rasa

2011-12-05T10:05:00.003Z

Flames to dust,
lovers to friends.
Why do all good things come to an end?

See hetk on vast käes. Roosamannasus on muutunud valgeks, puhtaks leheks ning sellelt lehelt ei leia peale läheduse, kiindumise enam tundeid, mis annavad kõigele mõtte.
Kas on võimalik veel sinna kirjutada tundeid, omadusi, hetki, millest unistad või kustuvad kõik soovid paberilt taaskord enneaegselt?

Sest olen õnneseen ma!

2011-09-27T13:19:00.004+01:00

Reedel sai mo eriline õnneseenelikkus alguse: varahommikul sündis Tuiskude perre lisa, lõunal algas imeline sügis ning õhtul naases väga-väga kallis ning armas sõber, Henek! Nii meeldiv oli tõdemus, et pärast aastast mittenägemist, tundsin Heneki vastu sama suurt imetlust, soojust ja armsust. Tema olemus taotleb minus olema parem, hoolivam ja tähelepanelikum. Ta on kõige parem isiksus!
Hetked, mis leidsid aset reedel-laupäeval on emotsioonide rohked: uudishimulikud oravad Männipargis, matk Nõmmelt Mustamäele, juhuslikud vestlused tänaval (pöörduti just Heneki poole), südamlikud vestlused ja kallid ning meie kolmiku (mina-Reigo-Henek) veinitamine ja Austraaliale omase õppimine ("Nou vorrriees, Maaait!"). Mo nädalavahetus oli lihtsalt imeline, kui välja arvata asjaolu, et sain haigusepisiku sellest võrratust ajast.. Esmaspäeva hommikune mõmmijörin oli lihtsalt uskumatu.
Ja Eile.. igatsedes meeletult tagasi vastnähtud Koaalapoissi, valutasin kurku ning vajusin kaunis melanhoolsetesse mõtetesse (Reigo muidugi toetas armsal viisil - muretsedes, kallistades). Teokarbikäevõru randmel, olin üsna nukrameelne ja sellest saigi vist alguse Reigo mõte teha mulle ka varajane sünnipäevakink! Eile õhtul, pool 11 jõudis ta korterisse koos pappkarbiga, mille sees oli... Lotta! Just nii Latte värvi kui üks Lotta võiks olla! Mo meeletu õnnetunne sarnases sellele, kui sain 7-aastaselt endale jõuludeks kaua-kaua igatsetud joonistuspinali (A4 ja kõikide tarvikutega). Olin lihtsalt niii õnnelik, et hommikul ärgates kartsin, et möödunud õhtu oli uni.. kuid ei.. Siin ta mul on.. mo väike preili Lotta! Armastan selle kingi eest Reigot nüüd veeeelgi enam!;*

Kassiseloom

2011-09-15T15:20:00.003+01:00

See the kitten on the wall,
sporting with the leaves that fall.
Withered leaves - one - two and three
from the lofty elder tree.
Though the calm and frosty air,
of this morning bright and fair.

Te ei oskaks eales arvata, KUI väga ma igatsen endale kassi. Kõige suurem igatsus. Igatsen kassipoega, kes ootab mind koju ning mina teda endaga aega viitma. Olen märganud, et minus on viimasel hoolitsuse ülejäägid. Reigo on ju iseseisev!, askeldab omaette päris palju ega taha, et ma temaga kogu aeg ninnunännutaks. Kinkige mulle õpetajate päeval kassipoeg, Mjäu!

Liisi päevitab Inglismaal ning mina loen, kõrvu kostumas statsionaarne vihm ning tuul. Kui õiglane? Mulle meeldib vihm, see loob turvatunde, aga.. mitu ööpäeva järjest on ikka natuke palju. Mo viimased päevad on täis lastekirjandust ning kooliasjadega tegelemist. Veidike mahub mo hetkedesse Reigot ning armsaks saanud rühmakaaslasi. See on nii veider, et olnud aasta juba koos oma rühmakaaslastega samades loengutes olnud, avastan ikka ja jälle armsaid ning kihvte inimesi, esirinnas Merlini, Piia ja Mairiga. Enamik/Kõik mo rühmakaaslased on südamlikud, positiivsed ja naerusuised. Nii hea on õppida koos sarnaste huvidega inimestega, üksmeel on pea kõiges. Väga nunnu on tunda koridoris emaga telefonis rääkides ühtäkki enda silmadel sooje käsi, ootamas, et ära arvaksin, kellele need kuuluvad. Piia on see, kes nakatab ülima rõõmsameelsusega ning Merlin, kes ei saa eksisteerida ilma liiteta Naerusuine.
Reigo on mul ka armas, näitab koleda vihma korral hommikuti nunnusid videosid Youtube`st, viimatiseks osutus imearmas siilipoeg - need kõrvad ja naba! Nunnumeeter põhjas!
Esmaspäeval käisin Mirksi üle hulga aja hoidmas ning mind tabas positiivne üllatus. Mirks siiski vaatamata alatisele emmehädale, nautis ka minuga koos olemist. Kallistas ning musitas pea kogu aeg. Kiikusime ja naersime, jooksime ning paitasime. Nalja sai temaga palju! Mis Mirksi hoidmise juures peale Mirksi meeletu armsuse on hea, on see, et tunnen end tema ema seltsis vabalt. Jane on väga intelligentne, isepäine ning omas võtmes kassilikult armas! Nii äge on teda näha jutustamas Mirksi taaskordsetest seiklustest, tegemistest. Emotsioon on võrratu! Mirksi ema on üks neist inimestest, keda tõesti väga imetlen, kellelt mul on nii palju õppida ning kelle kõrval tunnen, et oi kui palju ma ei tea või et kas üldse midagi tean!
Elu jookseb viimasel ajal vihmasusele vaatamata kiiresti ning nädal möödub nädala järel. Homme tuleb ema linna ning siis saab nalja. Koju tõttan kaa see nädalavahetus! Ai, vaene ema lemmik Pammi, ta saab kogu selle mo tulevasele kassipojale mõeldud hoolitsuse ja helluse nüüd endale!

Ps! Armsad olete! :*

Lisa!

2011-08-29T06:22:00.002+01:00

Nüüd, kus too nähtamatu barjäär on langenud, leian ikka ja jälle end tema seltsis, südamest naermas ja ühiseid mõtteid otsimas. Armas on taasavastada endist mõttekaaslast ning selleks üksteisele jälle saada!;*

Alliksaarelt

2011-08-19T20:14:00.000+01:00

Liikumine on niivõrd liitunud mu loomusega,
et ma ei tea, kas ma põgenen või jälitan.
Kui jultunud juhuslik natukeseks hajub, näen jälle, et olen paljud rändavad mõtted.
Kuhu nad ruttavad?
Kas see, kes neid takka kihutab, ei väsi vähimalgi määral?
Kas kaugused ei raugesta teda?
Kas uni iialgi ei väisa ta lauge?
Kas ta kusagil ei küllastu ega ammendu?
Millist oma mõtteist võiksin eelistada, tundes, kuidas nad kõik ühtviisi rändavad?!

.. need oleksid sinised hüatsindid

2011-08-19T19:54:00.002+01:00

Sinised mõtted saabusid kui sügistuuled.. naudin hetki kui kingitusi! ;*

Tukslus

2011-08-04T08:14:00.004+01:00

Mo vereringes tuksleb igatsus. Mille järele, seda ei tea. Vaatamata rahulikule meelele, tunnen kätes, jalgades kärsitust midagi tabada, saavutada. Sooovin olla Mary Poppins, nõndasama salapärane ja peen. Pisiasjana näiv papagoi ta vihmavarju pidemel võlub mind ikka ja jälle. Üleüldse, olen endiselt lapsikult vaimustuv väikeste asjade heast, nende seostest sootuks suuremate aspektidega. Ja nii ma ahmin endasse lasteraamatut, paljudel minevikku jäänud suurepärast teost. Ühes kirjanduspalas võib olla nii mitu kuju, igas vanuses mõistad erinevaid külgi, nägusid. Asjaolusid, mis antud hetkel Sulle kui lugejale olulised on. Arvatavasti lummab mind "Mary Poppins" just seepärast, et mälestus hiljuti lõppenud lapsepõlvest on endiselt veel värskelt silme ees. Igatsen olla too Kairi, kes igatses saada suureks. Igatsus kui selline on ülepldse vist irooniat täis susserdis, sest tihtilugu on ju nõnda, et igatsetut kättesaanuna, igatsed olla uuesti temata ( vahel veidi hiljem).
Sellised mo mõtted siis mo kärsitust olemisest.

Väikeste Asjade Jumal

2011-07-13T08:01:00.003+01:00

Olen Soomemaal, enamasti maasika- ja hernemaal. Tulin siia ainsaks sidemeks siinse eluolu ning inimestega Reigo. Tema filtreerib mulle siinsed mõtted, käsud ja keelud.
Esimesed päevad (4 päeva) saime olla pererahva suvilas (mis muide asub aastaringsest kodust vaid 500m kaugusel), täiesti omaette. Astudes sellesse tallu, majja, suitsusauna ning teistesse hoonetesse, vallutasid mind mälestused Ülem-Suetukist ehk siis elu aastaid-aastaid tagasi veepange ja elektrita. Mind võlub selline elu, kuid vaevu usun, kas rikutud tänapäeva olemusega, suudaksin päev-päevalt selles oma elu veeretada. Harvad hetked selles aga on salapärased ning meeli kõditavad. Kõige magusamate maasikate põld vaid 50 meetri kaugusel peahoonest, käisime igal õhtul Reigoga sealt endale kausikest magusatest elamustest täis korjamas. Mmm! See o n g i paradiis!
Päevad veeresid, sadakond liitrit väikeseid punaseid elamusi korjatud, saabusid esmapilgul külmad, hiljem naljatilgad Reigo eestlastest sugulased ka siia, m e i l e armsaks saanud olemust vallutama. Kuna perenaine ei osanud arvata, et lisaks Pillele (Reigo vanatäditütrele) ja ta pojale Raunole saabuvad ka Petri ja Demi (Hispaania veekoer), pidime Reigoga ümberkolima pereisa õe suvemajja. Peaaegu kõik selle suvekodus oli ideaalne. Pereema, kunstilemb ning ääretult toredalt naerusuine, igal pool, nii väljas kui ka sees tema loovalt meisterdatud taiesed ja eksperimendid. Isegi koerad mulle kui kassiinimesele meeldivad väga. Iseäranis valge, beeži laiguga otsaesisel Täplä, kes mo paid alatasa nuruma tuleb. Ainsaks tõrvatilgaks meepotis on peremees.. Ma ei oska öelda täpselt, mis tema juures mulle ei istu, aga ma tunnen end tema läheduses väga halvasti. Tema pilgus, sõnades, olemuses on mulle midagi lausa valusat. Jahm.. ebameeldivused ja väikesed valud karastavad ning tänu sellele eksisteeringule olen kindlasti tugevam inimene. Vot.
Juba üle nädala seal elanud olen õppinud toime tulema ebameeldivate tundmistega, väikeste valudega teatud inimese läheduses olles. Olen lugenud Väikeste Asjade Jumalat, Arundhati Roy kirjutist ning ma jumaldan sellest iga sõna, iga Suure Kirjatähega Algavat Sõna .Selles näib olevat peidus ni palju ja mõistan, et mind just võluvadki sõnamängud, peitusmängud maskides sõnadega. Parim! Vaimustun ja vaimustun ja v a i m u s t u n! Kusjuures, see lugemine sai hoo sisse just Õiges miljöös. Eile lugsin sadakond lehekülge ateljees (meie magamise ase on selles ruumis), kus on nii palju idamaiseid kujukesi, tumedanahalisi figuure ning pilte India naistest. Teine selline täiuslik paik selle teosega tutvuse tegemiseks oleks VAID kas Indias ise või Rigade juures.
Niisiis.. kaks ja pool päeva veel ning saan taas oma kodumaa ja oma inimeste rüppe! Tunnen neist meeletult väga puudust! Seniks aga magusaid ja suuri maasikaid, hõlpsalt leitavaid suuri hernekaunu!

"Maari suvi" aka Kairi suvi

2011-06-21T19:33:00.002+01:00

No I don't wanna leave
but I must keep moving ahead
'cause my life belongs to the other side

Olen laines imelises, ühtlasi sünnib/on sündimas imesid ka mo ümber, minuga kõrvu. Ma ei ole enam too Kairi, kes poetab pisara tühjalt loobitud sõnade/ lausumata vastuste pärast. Ma olen see, kes armastab lasteaia õpetaja olemist, naermist, uue kogemist. Mis võiks olla veel meeli köitvam, kui esimeste uhkete ja iseseisvate sammude nägemine, rõõmu pisarate nägemine aasta-kahese silmis? Vaid elu ise, kuid mo enda elu ise sisaldabki suures osas noid meeleköiteid.
Olen ülimalt õnnelik tagasivõidetud parima sõpruse üle, ehkki öeldakse, et kui sõber armub, kaotad temast poole. Mina sain vastupidiselt oma parima sõbra tagasi ning parema kui iial varem.
Olen õnnelik oma teise poolega ehitatud suhte üle! ;*

vihmana ma sajan..

2011-06-19T16:31:00.005+01:00

Rusuv vihmasabin ei rusu oravaid, nemad on sellise ilma korral inimestele vastupidiselt ääretult energilised ja rõõmsad (kui ma ta meeleolust õigesti aru sain).
Uduvihm ei vähemkaunistanud ka Maarja lõpetamist ning meenus minu jaoks oluline aastatagune sündmus. Nii palju lõpetajaid ning nii palju kauneid laule, mõtteteri. Ehkki kulus minuteid hulgim, sai oma vastupidavust tõestatud ja tänase päeva printsessile õnne soovitud! ;*

Astusin lihtsate asjade juurde, toetusin lihtsale heale..

2011-06-17T20:39:00.003+01:00

.. ja mo ees avanesid seni suletud uksed. Esmapilgul väikesed asjad nagu teise poole eksamile saatmine, talle enne rasket tööpäeva üllatushommikusöögi valmistamine, oravate otsimine männi tukas, tekitavad nõnda palju rõõmu südamesse ja olemusse. Olen pikalt olnud ei-persoon, kes pakutavatele võimalustele ise ust näitas ning siis niii paljust ilma jäi. Hetkel, mil tahad ise lausuda "jah" ning vajadusel oskad öelda ka "ei", hakkad märkama olukordi, inimesi, situatsioone, mis annavad Sinuga kokkupuutudes hindamatult palju juurde.
Tänases päevas oli palju selliseid hetki, mis kinkisid sülemete viisi rõõmu ja reipust mo sammudesse. Unine naeratus Reigolt, ootamatu suhtlus FB-s, hoolitsev isa Trubetski, sülle küsiv Mirks ja orav isepäiselt käbi närides andsid tänasele päevale värvi, mida tükk aega pole mo silm näinud. Kas õnne võti võib ehk olla see, et oskad tunda ära oma, teada millal öelda "jah" ja millal "ei". Need kaks annavad jalge alla oma raja, südamesse tunde ning silmadele mitmekülgse värvispektri. Kui nii, siis hakkan enda juures seda oskust sihikindlalt arendama, sest kord imelist tunnet/päeva maitsta saanud, ihalen selle järele veel ja veel. Õnnelikuna on inimene endast pikem, oma headusest, võimetest ja unistustestki.
Olen õnnelik ning loodan, et kogun ikka rikkalikult seeläbi pikkust! :)

Vaikus enne tormi

2011-06-13T05:30:00.002+01:00

Mõni päev sain kinnitust, et ebakindlus muudab mind ohjeldamatult emotsionaalseks. Ma olen siis vaikus enne tormi. Kui kaaluval punktil miski mulle veelgi raskust lisab, ei oska ma sageli tasakaalu jääda, vaid paiskan end ühele ja teisele poole, seda nii vaimses kui füüsilises mõttes. Rabelen, mäslen, sajan vihmana alla oma enese palgetele, teise poole õlgadele. Torm vaibub ja alles jäävad riismed. Koristustööd on alles ees...
Segaste tuulte ajal vajan aega, vaikust, sõnatut mõistmist, sest siis rahunevad veed ise, ilma asjatu energia kasutamiseta.. ;*

I`m still alive.

2011-05-14T08:39:00.002+01:00

When the roads not to wide, Then trust the heart never lies.

Hetkel tunnen, et olen leidnud omamoodi rahutunde. Paar-kolm nädalat tagasi olin segaduses, mind ümbritses ähmane teadmatus ja suutmatus midagi muuta. Kahe nädala jooksul on juhtunud päris palju, mis mind oluliselt mõjutanud.
Kaks nädalat tagasi algas praktika Tallinna Vesiroosi Lasteaias Tähetäpside rühmas. Olles iganädalaset üle ööpäeva jagu 2-3-aastaste armsustega, lihtsalt poeb südamesse pehmemaid jooni ning suuremas koguses hellust. Lapsed on mo lemmik seltskond, sest nad suhtlevad Sinuga tingimusteta ja puhta siirusega. Isegi kui iga nende lausutud sõna pole arusaadav, õpid leidma öeldut lapse silmadest ning hoiakust. Nad näitavad So vastu üles usaldust, võttes märkamatult käest või tuues esimese asjana rühma tulles Sulle oma lemmik mänguasja. Ei leidu sõnu, mis edastaks täpselt meeleolu, mis mind valdab, kui lastega mängin, suhtlen. Nad on imepärased!
Side Reigoga on tugevenud. Tunnen tema poolt sügavat austust ja mõistmist, isegi kui ta ei jaga minuga päris samu vaateid. Me oleme inimestena üsna erinevad, kuid mõned ühised tõekspidamised annavad meile meie selgroo ja usu ühisesse tulevikku. Aasta temaga suhtes olemist on teinud mulle selgeks väga palju eduka suhte saladusi. See aasta on möödunud teineteist tundma õppides, piire kompides ja kompromisside tegemise õppimises. Enne teda ei teadnud, mida kellegiga suhtes olemine tähendab, kui palju Sa enda olemust sõnasse meie annad. Meie oleme mind ja usun ka teda paremuse suunas kasvatanud, taltsutanud. Olen õppinud mitte uisapäisa otsuseid tegema, teistega enam arvestama. Hetked, mil teineteisele aega kingime, on sama väärtuslikud kui õnnelikud viivud koos olles. Tunnen end temaga koos olles kindlalt ning õnnelikult, minu paik on tema lähedal.
Kevade saabumine andis mulle ka omamoodi rahu, kõik tärkavad lilled, puudelehed peidavad nii müstilist ilu ja lootust, et vahel avastan end neid pikalt imetlemas. Kevad on vaieldamatult lemmik aastaaeg, ehkki olen end alati pidanud sügiselapseks ja sügisele truuks. Kevad on ärkamine unest, virgumine, hoo võtmine, järjepidevus. Nõnda kahju, et ta on vaid lühike üleminek talvel suvele.

Jah, ma olen õnnelik!

Would ya climb up the mountain
Would ya battle the ocean
Would ya give just to loose it all
I’ve been living my life and
Try to learn ever lesson
Now I see why I fight and I fall

Now nothing can touch me
I’ve seen what I can be

Sillatised

2011-04-25T19:57:00.003+01:00

♠Jah, elada ebakindlalt, kuid kõhklemise krambita, julgeda alati valida, otsustada, jääda iseendaks. Kuidas tunnetada iga hetk elu täiust, et poleks tühje päevi, talveund, tuimust? Et oleks rakendatud kõik – hing, keha ja intellekt. Et ta elaks praegu, tegelikult, täna – mitte mingis umbmäärases umbunud ootuses, kujutelus.

"A"-d annavad eduelamuse. Tõestuse, et andsin oma parima erialas, mille olen valinud.
Sain pihta, et suurimaks sillaks teiste inimestega ongi oskus silda luua. Kompida, katsetada õrnalt piire ning leida too ühisosa, mis teil kahel on. Pisipedasse saamisel mängis olulist rolli "Siberi-sild", kattuv mälestus vastuvõtueksami läbiviijaga. Õpinguid on soodustanud aga mitmed teised sillad, "Sõnas on vägi", Kairid-Kaired, sarnane elumuster.
Uskumatu küll, kuid just suhtlemine ning esmamulje on need, mis määravad So hinde, So haridustee künklikkuse.
Haridusmaastik on see, kuhu kuulub mo tee.

Tänane päev oli emotsioone täis vast paljudele. Mulle kaa. Öine rahutus, hommikune pinge ning selle langus, päevane tundepuhang. Ma ei oska ENDISELT enda äkkemotsioone vaos hoida. Ikka ja jälle plahvatan ning seejärel alles hakkan mõtlema. Kas palun, keegi kingiks mulle vähemalt 100g kannatlikkust, kilo mõistvust? Vajaksin neid koostisosi väga! Igatsen maale, mätaste kaissu. Igatsen kassi endale, ka kaissu.

Nukratundepäev

2011-04-15T19:47:00.002+01:00

Ärganuna juba olin natuke nukker teadmata miks. Kogu järgnev hommik, päev olid väga vahvad! Tegime Reigoga pannkooke, vaatasime H&A-d, jalutasime pikalt, keskustelesime tuleviku üle...
Kuid, Kuid.. igas sammus oli seletamatu raskus, sõnas kurbusenoot. Miski häirib ja närib, aga põhjust ei oskagi leida. Nukrusele vaatamata võtsin ette Laura raamatu joonistamise. Tõeliselt tore, et tal just siil peategelaseks. Siili okkaid on ju äge sirgeldada! Loodan, et ta jääb rahule :)
Kui Liisi joonistust koerast nägin, kripeldas hinges kadedus, tekkis soov joonistada paremini, enda joonistamisesse teadlikkust tuua. Joonistamine teeb mind rõõmsaks, joonistamine ning kirjutamine on vabastavad. Laura raamatuga tegeledes ei märganud ma enda juures nukrust.
Ma ei tea, mis on minu asi. Milles olen mina hea? Eh. Ma olen ülikooli esimesel kursusel ning ma esitan abiturendile iseloomulikke küsimusi.. esitan küsimusi eriala valinuna. Kui kummaline! Minus pakitsev soov olla, saada, areneda, täiustada! Aga mida? Mida on väärt täiustada?
Iseloomuomadustest kindlasti mõistmist, kannatlikkust, sihikindlust, aga oskustest? Kui keegi teab, andke teada.. jään väga ootama!

Ise jätkan "Bullerby lastega" :)

99 tõde minust...

2011-04-15T19:45:00.000+01:00

Mis oli sinu:
1. viimane jook - vesi
2. viimane telefonikõne - Reigo
3. viimane sõnum - Reigo
4. viimane laul mida kuulasid – Keiša - Blow
5. viimane kord kui sa nutsid - täna

Kas sa oled kunagi:
6. käinud kellegiga 2 korda - jah
7. olnud suhtes petetud - jah
8. suudelnud kellegiga & seda kahetsenud - jah
9. kaotanud kellegi erilise - jah
10. olnud depressioonis - jah
11. olnud täis ja oksendanud – -.-

Järjesta kolm lemmikvärvi:
12. roheline
13. sinine
14. pruun

Eelmisel aastal sa:
15. said uusi sõpru - jah
16. läksid kellegist lahku - ei
17. naersid seni kuni nutsid - jah
18. kohtusid kellegiga, kes sind muutis - jah
19. leidsid, kes su tõelised sõbrad on - jah
20. leidsid, et keegi rääkis sinust - jah
21. suudlesid kedagi oma fb sõbralistist - jah

Üldine:
22. kui mitut inimest oma fb sõbralistist tead ka päriselus – peaaegu kõiki
23. armastad oma perekonda - jah
24. kas sul on lemmikloomi - ei
25. kas sa tahad oma nime muuta - ei
26. mida sa tegid oma eelmise sünnipäeva jaoks – hakklihapirukaid ja šokolaadikooki
27. mis kell sa täna üles ärkasid – veerand 9
28. mida sa tegid täna südaöösel – jalutasin Reigoga kinost koju
29. nimeta midagi, mida sa EI JÕUA ära oodata – õpetaja eriala
30. viimane kord kui sa oma ema nägid – kuu tagasi
31. mis on üks asi, mida sa sooviksid oma elus muuta – sooviksin leida endas tasakaalu
32. mida sa praegu kuulad – Ott Lepland - Öö
33. kas sa oled kunagi rääkinud inimesega kelle nimi on Tom - ei
34. mis käib sulle praegu närvidele – et ma üksi olen korteris
35. kõige külastatuim netilehekülg - gmail
36. kus sa praegu olla tahad - Juurus
37. hüüdnimed – väikevend ütles kuna Kai
38. suhte staatus - püsisuhtes
39. tähtkuju - kaalud
40. mees või naine - mees
41. silmadevärv - hallikassinised
42. kaal – natuke palju :/
43. telefoninumber - kasutusel
44.juuksevärv - brünett
45. pikk või lühike – pikk suvi
46. pikkus - 164cm
47. kas sulle meeldib keegi (romantiliselt) - JAH!
48. mis sulle enda puhul meeldib - silmad
49. augustused - kõrvad
50. tätoveeringud - ei
51. paremakäeline või vasaku - parema-
52. esimene opp – ei ole
53. esimene augustamine - 11-aastaselt
54. kõige esimene parim sõbranna - Margit
55. kõige esimene poiss- või tüdruksõber - Siim
57. kes on su praegune parim sõber – Reigo
58. esimene armumine - algklassides

Praegusel hetkel:
59. sööd - ei
60. jood - vett
61. mida kavatsed teha - “Kuninga kõne” vaadata
62. kuulad - raadio Uunot
63. ootad - pühapäeva

Sinu tulevik:
64. tahad lapsi saada - jah
65. tahad abielluda - jah
66. karjäär - algklasside õpetaja

Mis on parem:
67. huuled või silmad – Jumaldan silmi!
68. kallistused või suudlused – kallistuste inimene olen :)
69. pikem või lühem – lühem talv
70. vanem või noorem - ükskõik
71. romantiline või spontaanne - spontaanne
72. ilus kõht või ilusad käed – ilusad käed
73. hooliv või lärmakas - hooliv
74. kohting või suhe - suhe
75. pahanduse otsija või kahtleja - kahtleja

Kas sa oled kunagi:
76. suudelnud võõrast - ei
77. joonud kanget alkoholi - jah
78. kaotanud kontaktläätsed/prillid - ei
79. murdnud kellegi südame - jah
80. olnud murtud südamega - jah
81. olnud arreteeritud - ei
82. andnud kellegile korvi - jah
83. nutnud kui keegi suri - jah
84. armunud sõpra - jah

Kas sa usud:
86. endasse - jah
87. imedesse - jah
88. armumisse esimesel kohtumisel - jah
89. taevasse - ei
90. jõuluvanasse - ei
91. suudlusesse esimesel kohtingul - jah
92. inglitesse – natuke kaitseinglitesse

Vasta ausalt:
92. on sul kunagi olnud rohkem kui 1 poiss/tüdruk - jah
93. kas sa laulsid täna - ei
94. oled sa teinud midagi keelatut - jah
95. oled sa kunagi kedagi petnud (suhtes) - jah
96. kui sa suudaksid minna ajas tagasi, siis kui kaugele sa läheksid ja miks – õpiksin inglise keele selgeks põhi- ja keskkoolis
97. kui sa saaksid valida ühe päeva eelmisest aastast ja selle uuesti läbi elada, siis mis see päev oleks - päeva, mil mulle toodi sinililli. See võiks korduda ikka ja jälle!
98. kas sa kardad kellegisse armuda - ei
99. postitad selle kui oma 99 tõde - Jah

Minu elu on minu nägu.

2011-04-05T14:25:00.003+01:00

Eile tõi Maarja Mirali isa mind autoga ära, kuna vihma sadas. Ta ütles, et iga inimene peaks tegelema tõesti sellega, mis talle kogu hingest meeldib. Muud faktorid pole olulised. Ja see pani mind mõtlema, et mis on see, mis sümpatiseerib mulle väga. Jaa... ühena esimestest tuli pähe kirjandus, raamatud, kaunid pildid ning kaunid sõnad. Kuid millal ma viimati lugesin mõnda ilukirjandusteost? Järgmisena kunst, hm.. Kas viimati joonistasin midagi endale tõesti kuu-kaks tagasi? No, aga haridus, õpetamine? Ei, ma ei tea.. ma pole ju seda eriala päris maitsta saanudki. Olen alati arvanud, et mul on mo pagas ja tuleb vaid laotada oma kraam laiali ning hakata end arendama, tegema oma asja. Hetkel aga adun, et mul justkui polegi pagasis suurt midagi. Paar kriipsu joonistamisoskust, paar tähte sõnaosavust, mõni naeratus õpetaja ametiks ning natuke empaatiat, et olla sõbralik. KÕIK, sellest pelgalt koosnebki mo pagas. Muusika, mis 8 aastat, KAHEKSA aastat oli mo A ja O, mo elu ainuvalitseja, on lakanud peaaegu, et eksisteerimast. Mõnikord, ehk panen raadio mängima, et end üksikuna ei tunneks ning muusikadidaktikas esinev nostalgia muusikakooliaegsetest solfedžo tundidest ongi ainsad sidemes tolle ammuse ainuvalitsejaga.
Mo tasakaalu on endiselt kerge kõikuma panna ning nii veider kui see ka pole, kõigutan ma seda ise alatasa ja lausa naudinguga, et siis hiljem mossituses sipelda ja pahur olla.
Kas tuleb hetk, mil võin leida oma pagasisse lätted, mis teevad minust minu, annavada mulle ja mo olemusele maailma?

Otsustajad peeglid

2011-03-13T21:03:00.002Z

Henri Matisse on öelnud: "Vein pääseb meisse suust, armastus silmadest."

Mind võluvad inimeste juures silmad, nende esmapilgul tunduv liikumatus, mis peidab endas lugematul hulgal hetkeemotsioone, reageeringuid, soove. Silmad on need, mille kaudu leian tee hingeni, tema tõelise ja siira olemuseni. Silmad on väravad, mis ei anna igaühele teed oma allika südamesse.

Karu(s)sell

2011-02-28T21:31:00.002Z

"I always thought my life would be a hell of a ride
but I feel I've spent most of it sitting on a passenger side
I've been hiding in the dark just watching a play
and then the lights gonna turn back on and I'm old and gray."

Pöörleme veebruarist märtsisse. Veebruaris on olnud nii palju! Tagasi vaadates näib võimatu, et ma, to Ei-naine, sellele kõigele vastu pidas.
Mo kodukootud, avastatud maailm on pidanud vastu suurtele muudatustele, lennukatele ideedele, põnevatele inimestele. Säästes mind, on mo maailm rikastunud suurepäraste inimeste, unistustest suvest ja taaskohtumistest, enese arengutulemustest.
Mo Teine Pool oma avastuste, sihikindluste ja püüdlikkusega on üks rõõmukuduja ämblik, kes ei näi väsivat lõputust uue ja omanäolise kanga kudumisest mo igapäeva.

Veebruarisse jääb ka mo esimese lasteraamatu valmimine "Murakamurel" :)

Õnnelik!

Läbi vihma ma astun

2011-02-03T16:27:00.003Z

Kas ma olen õnnelik tüdruk või jah?
JAH!!
Järjest enam sugeneb mo teadvusesse too asjaolu. Õnn, mida otsinud olen, leidis ise tee minuni. Õigupoolest oli ta vist kogu aeg minuga. Iga laps ju saab sündides kaasa õnne, ehk isegi eksisteerimise hetkest. Sest emale-isale, kes sugulastele-sõpradele kureuudist teatavad, saavad tosin ja enam õnnesoovi.
Niisiis.. mina rumaluke, aga unustan alatasa ära, et mo vanim ning südamelähedaseim seltsiline on minuga ja juhatab mind õigetele radadele, õigete inimeste juurde.

Millest aga selline emotsioon, avastus nüüd?

Ma olin täna pahur, mõtlik, peavaluline, aga Miralid hoidma tulles sain nii palju positiivsust, et mo hing sees juubeldab, õnn naeratab laialt.
Mirali vanemad tõesti vist hindavad mind. Nad räägivad vahepealsetest seikadest Miraliga, jagavad minuga huvitavaid materjale (kirjandusest ja alusharidusest üldjuhul), rõõmustavad mo e-portfooliot avastades ning uskumatu küll.. Mirali ema oskas oma riidekapist leida mulle mulle ideaalselt sobivad riideesemed (ta otsustas teha seal suurpuhastust). Tõsi küll, mulle said osaks tema rasedusaegsed riided (praegu on ta kui amatsoon, kergejalg, muusa), kuid need on minu arvates nii minulikud ja ilusad.
Ja nüüd, mil Mirali vanemad kontserdit kuulavad ja Mirali vihmasabinas und püüab, olen mina lastekirjandusmullis, ootamas kaaslast unedemaailmast! :)

PS! Armastan teid!;*

3 päeva lühimuljed :)

2011-01-30T19:38:00.002Z

Uhh! Lõpuks on teabekäsitluse eksam tehtud, Rootsis kruiisitud, Miraliga taaskord mängitud. Mõnus rammestus on kontides, et eksam, mida nii väga kartsin, sai sooritatud maksimaalselt hästi. Nüüd jään ootama, kas mahun 20% hulka parimate seas alushariduse osakonnas, mille tulemusena kontole iga kuu laekuks stipendium :)
Reis, mis oli esimene ühine Reigoga, möödus lõbusalt, seikluslikult ja vahvalt. Ta pere, eriti venna naine on ääretult vahva! Ta on sellel ametil, millel mina unistasin olla, eesti keele filoloog :)
Et siis.. mulle saavad vähemalt osaks jutud, kui tore on olla filoloogi haridusega :)
Vot. Side lõpp.

Siis, kui olin rüperaalist 3 minutit eemal..

2011-01-15T21:42:00.002Z

Ich Dich Auch!;*

Täna öösel nägin unes, et olin ema.

2011-01-10T06:51:00.005Z

Esimene, mida unenäost mäletan, on see, et esiti oli valehäire emaks saamisest. Mind valdas siis kurbus, ääretu tühjus. Järgmisel hetkel aga naersin oma imelise õnne üle - olin saanud tütre, kellele panin nimeks Liisi. Nõnda ma siis jalutasin oma Liisiga ülikooli koridorides ja nautisin imetlevaid pilke oma imearmsal tütrel. Olin õnnelik. Olin nii õnnelik ja ärgates ei tahtnud lahkuda sooja, kaitsva teki alt, et unustada too ilus ja heldimust tekitav uni. Usun, et paljud.. minuealised noored naised igatsevad emadust, olla ise ema, hoida süles enda pisikest. Aeg aga on see, mis kaugemale kulgedes meid aina paremateks teeb. Jään ootama seda hetke, mil hoian teda oma embuses.

777

2011-01-08T16:12:00.003Z

Olen elukutseline koguja. Korjan mälestuspilte asjust, hetkeist, inimestest, kes mulle sümpatiseerivad. Oi. Kui te vaid teaks, milline kollektsioon on juba kokku saanud. Nad ei ole tervik, nad on osad enda isiklikest tervikutest. Need tervikud ei kuulu mulle. Minu ülesandeks saab vast nood killukesed enda suva järgi paika panna. Luua pilt, mis mulle meeldib ning kust keegi kord tüki võtab ja tagasi ei pane. Ta võtab selle ning mina ei kaotagi. Kui kummaline.

amatsoonid

2011-01-08T11:47:00.005Z

Ühel hetkel võin ma sumbata rõõsapõskselt, rõõmsalt läbi lume ning tunda end seal juures end ääretult õnnelikuna. Teisalt, istun soojas toas, käes kaunis kuldsete südametega kruus piparmünditeega, pilk lebamas pehmel küünlavalgusel ning võin end tunda siis nii õnnetuna, et kõik muu mo kõrval haihtub. Ei lähe siis korda, et mo sahtlis on hunnik imearmsaid kirju imearmsatelt inimestelt; et telefonis on kaustadesse jaotatud vahvad meelespidamised kõige kallimatelt; et mul on pere, kes minust hoolib; et saan tegeleda asjadega, mida armastan. Sel hetkel on mul vaja olla kurb. Kogu mo keha januneb selle oleku järele ja mitte keegi ei saa mulle seda peatumist, kurbust keelata. Vahel on vaja olla kurb. Mõnikord viivad pisiasjad, purunenud pisilootused nukratele radadele. Ühiskond, seltskonnad, enamus ei taha näha enda ümber nukrat persooni, kes vaikselt kössis istub. Samas.. näib, et iga hing januneb pisidraamade järele. Ja neid ta saab, kas siis ise korraldades või neid kinoekraanilt ahmides. Vahel on lihtsalt vaja olla kurb.

2011-01-06T14:37:00.004Z

Ma..
karjuksin..
lahkaksin.
lõhuksin.

Kuid ma..
istun.
põrnitsen.
laskun sügavamale endasse.
jätkan otsimist, mõistmist.

Kassid-koerad

2011-01-04T08:34:00.004Z

Terve oma teadliku elu olen otsinud ebajumalat, keda kummardada. Inimest, usku, kõige pühamat, mida austada ja mida/keda alandlikult järgida. Tunnen, et olen lammas, kes vajab karjast, juhtijat, suunajat. Osalt ongi naised abielus lambad, nad toetuvad, imetlevad oma meest, abikaasat, toetajat. Teisalt aga.. tark naine muutub osavalt ja märkamatult ise karjaseks. Nõnda siis ongi nood kaks isiksust püha lepingu sõlminuna õnnelikud, sest teavad, et on teise eeskujud, imetlusobjektid.
Tallinna linnas jalutades märkasin tõsiasja, et ma pole nõnda ammu näinud uulitsa vahel jalutamas näinud kassi. ALATI on koerad, kas siis üksi või peremehega. Kassid ilutsevad suursuguselt korterite/majade akendel, mõnulevad toas, perenaise,-mehe kaisus. Kas naiste ja meestega on nõnda samuti? Paljud naised on kodu ehted, kui mitte otseselt, siis kaudselt kindlasti. Just naised kujundavad koduse atmosfääri ja naiseliku vaistuga leiavad viise, kuidas mehi enda plaanidesse rakendada. Seda, et mehed on avalikkuses enam tuntud, leidub suurel hulgal. Vastuvõttudele ja üritustele võetakse kaunis naine, laste ema aksessuaarina käevangu. Oma aspektidega olen ma hetkel väga pealiskaudne. On ju tohutul hulgal erandeid. Leidub ääretult eesrindlike, tuntud ja elegantseid naisi, ent.. üldmulje on siiski eelpool mainitu, vähemalt minul.
Miks aga hakkasin ebajumalatest edasi naisest ja mehest rääkima? Eelmisel aastal algas minu ja mo kaaslase ajaarvamine. Minu sisemus on sellest ajast väga palju muutunud. Ma ei ütleks, et olin ennem väga isekas, kitsarinnaline ja kogu aeg spontaanne, ent just nende 7, varsti 8 kuu jooksul on need iseloomujooned oluliselt vähenenud. Olen õppinud hindama mitmest vaatevinklist vaatamist, üritanud näha olukordi, inimesi, läbi teiste silmade. Mo teine pool on õpetanud mul olema sallivam, põhjalikum, teiste tunnetega enam arvestavam. Ma pole küll Ema Theresa, aga tema ei suuda ükski naine tänapäeval enam olla. Minu muutus pole lõplik, tean ja tajun, et too muutus, mis sai alguse 7 kuud tagasi jätkub hetkeni, mil tema on mu kõrval. Ma ei pea teda oma ebajumalaks, küll aga kaaslaseks, kellelt on palju õppida ning kellele tahan olla kõik, mida üks hea naine võib mehele olla. Tahan, et ta tunneks minu üle uhkust. Olen selles hetkes, kus unistan oma kodust, lastest.. ning teadmine, et see on tuleviku muusika ning mul on selle ajani võimalus end arendada, täiustada, on nii meeldivalt magus, et pea hakkab ringi käima ja olen suutmatu unistamist lõpetama.

Igatsusepunn

2011-01-02T10:52:00.002Z

Eile tabas mind ränk igatsusehoog. Olen meeletult kade Kuressaarest päris endistele klassikaaslastele, kellele Kuressaare, Saaremaa kodu on. Valus on teadmine, et mul ei ole võimalik lähikuudel sinna minna, näha endiseid klassikaaslasi ja õpetajat, Evet Epuga, tuttavaid ning neid kohti, kus on mälestusi palju. Igatsen Kuressaaret, igatsen nii väga Saaremaad!

2011

2010-12-31T17:13:00.001Z

Kairi ja Reigo soovivad teile parimat uut aastat!;*

2010

2010-12-31T12:40:00.008Z

Aasta algas Riinu, Liisi ja Kareli seltsis. Veel on avamata meie soovid, ootused siis veel uuele, 2010.aastale. Peab need vaid veel klaverikastist ümbrikutest üles otsima.
Veebruaris-märtsis sain endale väga-väga hea sõbra, Heneki. Vaatamata sellele, et olime kaks ja pool aastat olnud klassikaaslased, avastasime just tänu kirjandile teineteist kui ka head sõpra, vestluskaaslast.
Veebruaris-märtsis sagenesid kõned, vestlused härra Kebjaga. Elasin kaasa tema eurotrippe ja teisi üritusi. Aprillis oli too kurikuulus lõpukirjand, millega ei täitnud ma küll oma ootusi, unistusi, ent päris kurta ka ei saa, 75 punkti on ju ka midagi. Aprillis oli ka teine eksam, ühiskonna oma, läks üle ootuste hästi, sain kolmepäevase õppimise tulemusena Reigoga sama tulemuse, 71 punkti. Mai oli vast üks olulisematest kuudest sel aastal. Esiteks sain kokku Tallinnas Reigoga ning sellest hetkest algas meie ajaarvamine!! Teiseks, tõestasin endale iseseisvalt geograafia eksamiks õppides, et suudan oma eesmärke täita. 1. juunil sooritatud eksam tõi 80 punkti, mis oli täpselt eesmärgikohane. 2. juunil sai aastaseks pisike Epp Kristel - mo lemmik itsitaja ja rõõmupall. Käisin tema esimesel sünnipäeval ning esimest korda said kokku mo ema ja Eve. Väga tore külaskäik! Juunis oli ka meie, Kuressaare Gümnaasiumi 32. lennu lõpetamine - väga uhke, emotsionaalne ning ilus üritus! Kaunis punkt kolmele toredale aastale. Juunis pidasime Reigoga oma esimesed jaanid. Suvi möödus suurel määral ratastel, tegime Reigoga diili, et nii palju kilomeetreid, kui mina sõidan jalgrattaga, tema loeb. Olen uhke, et neid lehekülgi sai üle kuuesaja (aa). Tõestasin oma teisele poolele, et pingutan tema nimel - käisime ratastega Juurus(edasi tagasi 200km). Juulis käisin vastuvõtueksamitel, mõni õnnestus, mõni mitte. Augusti lõpus kolisin Tallinnasse ning senine vahemaa 100km vähenes mo ja Reigo vahel hm.. 50 korda?!:) Uus kool, uued inimesed - kõige sellega võttis harjumine aega, ent mo juubel ja teised sünnipäeva möödusid hästi ning lõbusalt. Novembris sain tuttavaks Maarja Mirali perega ja Miraliga, keda nüüdseks olen juba veidi üle kuu hoidmas käinud. Mirali vanemad, kodu, kassid ning eelkõige Maarja Mirali ise on väga toredad, erilised ning nende peale mõteldes tunnen ja teadvustan, et õiged inimesed leiavad tee/Sa ise leiad tee õigete inimesteni. :) Aasta lõpus sai tähistatud Meie poolt aastat ja Reigo juubelit ning mõlema pere seltsis vahvaid-südamlikke jõule.
Ehk selles aastas oli palju mitterõõmustavat: pettumust valmistav kirjanditulemus, Reigo vanaema surm, minu vanatädi surm, TLÜ vastuvõtueksamil ebaõnnestumine, sõpradest kaugenemine, ent rõõmustavaid sündmusi oluliselt rohkem ning muudavad 2010.aasta Suurepäraseks!;*

Vend pealinnamail

2010-12-29T11:57:00.004Z

28.detsember 2010 = toreruudus päev :)
Hommikul ärkasin varakult. Tallinna Autobussijaamas ootasime minu venda Raunot. Enne seda aga märkasin platvorm 12-l istumas tuttavat inimest. Kahtlesin ja kõhklesin, kui siis helistasin Taidile ning sain tõestuse, et just tema see oligi. Hea oli näha tuttavat nägu. Ta nägi esimest korda mo teist poolt (:
Raunoga oli vahva! Juba linnaliinibussiga sõitmine oli elamus, sai nalja ja tal oli palju küsimusi. Tegin oma vennaraasule ja Reigole üllatuse lõunasöögiks - jõevähid (Maximas 40.- kg;)) niisiis.. Umbes nelja paiku ruttasime trollile, et minna Solarisse "Väikesed Fockerid". Nalja sai palju, kuid veidi kahtlane, kas too film tegelikult Raunole just kõige sobivam oli. Vasakule poole oli palju meetreid. Kinos käidud, seadsime sammud Raekoja platsile ja Toompeale. Raekoja platsil puges hinge jõulumeeleolu - glöggi, jõulumuusika, piparkoogid ja kaks põhjapõtra :) Toompeal saime mõnusalt mööda lumiseid treppe sumbata ja imetleda lumist Tallinna natuke kõrgemalt kui tavaliselt. Näitasime Raunolegi Sokos Hotelli, kus kohas Reigot esimest korda nägin :) Vanalinnas mütatud, sibasime Baltijaamas trollile ja korra korteris käinud, leidsime end taas trolli pealt pitsa järele minemas. Cananas - juust, paprika, suitsukana, ananass (L) komöödia saatel kadus kui vits vette. Nõnda sama kiirelt saabus ka uni, mis oli igati ära teenitud, arvestades selle päeva müttamisi ning vahvat meeleolu!

Tuiskam tõdeb...

2010-12-28T06:37:00.004Z

Varemalt tundus mulle, et toda MINU aega justkui enam polegi. Aina olen kellegagi koos: rühmakaaslaste, korterikaaslaste, Reigoga.
Eile, kui Mirali imes pidžaamas lutipudelist sooja piima, sain aru, et olen arvanud valesti. Mul on oma aega ja kummaline küll.. see on isegi siis, kui olen tegelikult tööl. Hetked Mirali kodus, bussis, trollis on minu. Tema toitmiste, hüpitamiste ja naerutamiste vahele mahub palju neid hetki, mil tekivad minu arusaamad, mulle erilised hetked. Eile kui Mirali rahulolevat mo käekoti mummut lutsis, oli ta nii õnnelik, samuti ka õndsalt lutipudelit pärast söömist imetledes. Kus kohast võtab 10-kuune tüdrukuke sellise õnnetunde ja imetluse? Sellest on nõnda palju räägitud, kuid Mirali näide on kinnitus sellest, et suured inimesed ei oskagi sageli pisikestest asjadest rõõmu tunda, vaid klammerduvad töösse, argipäeva temposse. Pisikesed asjad nagu kiisu imepehme kasukas, lutipudeli helgeid hetkeid meenutav aspekt ja lapsehoidja grimassid.. need ei jää ka alla aastasel märkamata!
Kass, kes tavaliselt kõnnib perekond Rigade kodus isepäi, hoiab eemale ja turtsub, tuli eile, kui Mirali juba magama jäi, mulle sülle magama/nurruma. Nõnda ma siis olin, üks nurruv kass süles, teine õlakohal diivanil, Mirali hüppevalmis poosis unemaal seiklemas ning nood kaks kirkat, millega Alar Sikuga koos Antarktika kõrgeim mäetipp vallutati, jõulutulukestes ja kuuseoksa embuses uhkelt rippumas.
Kaunile õhtupoolikule järgnesid vahvad hetked kõige kallima seltsis ehk siis.. superworms ja siider ning muidugi-muidugi, Carla Bruni oma vapustava häälega.

JA

2010-12-20T20:07:00.007Z

Jumaldan ja Armastan!
Tiina poolt fikseeritud olek "roosamannasus" on endiselt mõjuvõimul, ei ole teda kukutanud koolitööd, argipäev ega ka üha rohkem koos olemine.
Ikka saan lummatud kui vaatan talle silma, näen ta näos emotsioone, kui mind vaatab. Mina, kes ma kuus vähemalt paar korda tuba ringi tõstan, on nüüdseks 7 kuud kestnud emotsioon, tundmus midagi ääretult imelist ja muinasjutulist. Minu/meie muinasloo kurjaks võõrasemaks, hundiks, nõiaks on mo kartus, et iga hea ( ja antud juhul mõõtmatult hea) saab kord otsa. Paranoiatsen pisiasjus.
Ja tema.. too Nuff-Nuff, surmaunest äratav prints, jahimees, ei väsi kordamast, et ta jääb, ta armastab ja hoolib!
Tema sagedased tõestused kaotavad vähehaaval paranoia, raiuvad maha küsimuste rägastiku ning julgustavad uskuma meisse, meie loosse, tema/meie jäävusesse.
Ta on mo lootus, usk ja armastus! Too pool tammest, mis mind tuultes-tormides püsti hoiab!

Väljavõte 31.oktoobri 2009.aasta märkmikust:
Järgmist aastat ootan ka seetõttu, et siis ehk tekib võimalus Reigot rohkem tundma õppida. Ta on senistest meestuttavatest üks tähelepanuköitvamatest ja erilisematest. Mulle teeks au teda paremini teada ja senisest kordi enam läbikäia.

Ta pelgalt ei sümpatiseeri ning ei köida tähelepanu! Ta on too kõik, mida head võib inimhing tunda saada!;*

e m o t s i o o n i d

2010-12-19T07:38:00.003Z

Jah, ma olen ääretult emotsionaalne. Võin mõne vea tõttu arvestuses nutma puhkeda, vahel võivad põhjusteks olla ka vaid paar soovitust või hall ilm. Keeruline on olla emotsioonide kütkes. Äärmiselt segadusse ajav on aga tunne, kui Sind süüdistatakse tolle süüdistaja süüs. Minust tahetakse teha süüalust, et lihtsalt veeretada oma tehtu tagajärjekoorem minule.
Ma olen inimene, kes hoolib lõpuni vaid nendest inimestest, kes end mulle avavad ja mind paratamatult saabuvatesse inimlikesse mittemõistmiste tõttu hukka ei mõista, vaid kuulavad ära minu poole, ei turtsu ja ei süüdista.
Minu kõrvale ning mõtetesse jäävad inimesed, kes vaatamata minu kohmakusele ja hajameelsusele, minu poole siiski hoiavad.

Minulikkus

2010-12-15T19:57:00.004Z

INFJ
INTROVERT-INTUITIIVNE-TUNDEINIMENE-OTSUSTAJA
(EII – Eetilis-intuitiivne introvert)

ÜLDINE ISELOOMUSTUS
INFJ tüüp on keeruka natuuriga, sügavalt isikupärane. Suudab mõista inimsuhete keerukust, sest ta on tugeva empaatiavõimega (võimega mõista teiste sisemaailma). Usaldab intuitsiooni ega sõltu kellegi autoriteetsest arvamusest või populaarseks kujunenud seisukohast. Probleemid peaksid teda ainult ergutama mõtlema ja tegutsema. Olles rikka kujutlusvõimega ja sügava huviga teiste inimeste vastu on ta lõpmatu inspiratsiooni ja rõõmu allikaks neile, kellega elus kokku puutub. Tema sisemine elu on liikumapanev jõud kuid võimalikuks nõrkuseks võib saada aeglus, millega ta jagab oma sisemist rikkust. Kuid seda puudust kompenseerib siirus ja hoolitsus abikaasa ja laste suhtes. INFJ tüüp on sõltumatu individualist, keda juhib inspiratsioon, loominguline mõttesähvatus. Mõnikord ei suuda ta mõista, miks tema ideed ei ole teistele vastuvõetavad, miks nad ei tule temaga kaasa. Tema sõltumatus ei ole tavaliselt silmatorkav, sest hindab kooskõla ja sõprussuhteid. Kui vaja, püüab teisi veenda aktsepteerima oma ideid ning nende elluviimise nimel koostööd tegema. INFJ tüüpi inimene tahab kõiges näha teatud mõtet, puudutagu see tööd, suhteid teistega või isegi materiaalset vara. Kõige enam on ta rahul tööga, kus saab rakendada intuitsiooni - näha tähendusi, seoseid, võimalusi. Üks niisugune töövaldkond on õpetamine. Tema empaatiavõimega sobib hästi ka psühholoogiline nõustamine, samuti muud tööalad, kus inimene ja inimsuhete tundmine on väga tähtis. Edu saavutab ta tänu inimlikule soojusele, entusiasmile, keskendumisvõimele ja originaalsusele.

ESMANE MULJE
INFJ tüüp on heasüdamlik ja hoolitsev. Tema juurest lahkutakse sooja tundega. Ta ilmutab üsna selget huvi teiste suhtes ja soovi olla meeldiv ning kasulik igas situatsioonis. Kuigi ta on väga vaikne meeldib inimestel temaga koos olla ja nad tulevad heameelega ta juurde tagasi.

SUHTLEMINE
Kõige peenemalt väljendab INFJ tüüp end kirjalikult. Tal on talent kirjutada selgelt, veenvalt ja mõjuvalt, leides alati õiget sõna. Kuid see omadus sõltub sellest, kuivõrd tal on piisavalt aega mõtiskeluks. Vastasel juhul on ta aeglane eneseväljenduses.

MIS ON ARMASTUS
Minu mõistus, süda ja hing on täis armastust.

SEKS JA LÄHEDUS
See on südame, mõistuse ja vaimu sulam. See on eneseohverdamine vastu tulles abikaasale, et mõlemad muutuksid üheks tervikuks. INFJ tüübi vaatevinklist lähedus tähendab eneseloobumist armastatu vajaduste nimel. Tema seesmine inspiratsioon saavutab oma täiuslikkuse toimingutes, mis on täis armastust, hoolitsust ja ennastsalgavust, mis omavad füüsilist iseloomu.

FINANTSID
Detailsus ja täpsus on see raske rist, mida ta kannab. INFJ tüübil on raske leida midagi inspireerivat sellises askelduste rikkas nähtuses nagu raha. Seepärast ta tavaliselt toimib rahaga mitte kõige paremal viisil. Sageli, tunnetades oma nõrkusi, ta võib olla konservatiivne ja ettevaatlik rahalistes küsimustes.

KONFLIKT
Selline sõna iseenesest ja see, mida ta tähendab, tekitab INFJ tüübil õudustunnet. Tundub, et ta on nõus seisma silmitsi surmaga kui konflikti meenutavaga. See on vastuolus tema loomuga ja ta on veendunud, et midagi head sellest välja ei tule. Kui tal siiski tuleb konfliktiga kokku puutuda, teeb ta seda tahtevastaselt ja raske südamega.

KOHUSTUSED
See on miski sügav, püsiv, igavene ja oma kõrgemas tähenduses kõikide eesmärkide ja elumõtte teostus. Ta võtab ettevaatlusega enda peale kohustusi, kuid kui see on toimunud, siis tagasiteed enam pole. Seetõttu, et INFJ tüüp on niivõrd otsustusvõimeline, on tal raske andestada oma ligimesele, kes täidab oma kohustusi vähem kui 110 protsenti. Ta esitab kõrgeid nõudmisi endale ja oma elukaaslasele, nõudes täielikku pühendumist.

VANEMLIKKUS
INFJ tüübi jaoks lapsed on elu mõte teostamine. Tema jaoks on see inimelu sisu sügavaim väljendus. Oma inspiratsiooni ta suunab lastele. Ja lapsed mäletavad temast kui kannatlikust, õrnast, lahkest ja innustavast vanemast.

LEPINGUD
Ta tunnetab tõsiseid kohustusi suhete süvendamise ja arendamise ees, seepärast lepingud tunduvad talle eluliselt vajalikena. INFJ muundab oma mõtteid ja nägemusi eesmärkideks, mis olles saavutatud, muutuvad teostatu mõõdupuuks, mis peegeldab suhetesse paigutatud energiat.

SUHETE LÕPETAMINE
Nagu ka teised Tundeinimesed (F), INFJ tüüp hoiab suhetest kinni kaua peale seda, kui nad lõpevad, mõtiskledes selle üle, kuidas võinuks parandada olukorda. Süütunne võib sundida teda suhet hoidma kuigi teiste jaoks oleks parem lahku minna. Peale seda kui õnnestub süütundest ja kaotusest vabaneda, INFJ tüüp annab suhetele hinnangu ja nagu paljud Otsustajad (J), jätab need maha ja liigub edasi uute suhete poole.

STRESS
Olles oma loomult vastutulelik ja vaikne INFJ tüüp on eriti haavatav ja alluv stressile. Arusaamatused suhetes lähedastega viivad teda tõsiselt rööbastest välja. Nagu ka kõik NF temperamendid stressi situatsioonis, INFJ tüüp tunneb end murtuna ja kaotatuna, nagu mängiks ta kellegi rolli selle asemel et jääda iseendaks. Selline „kahestumine“ võib viia haiglase seisundini, kuigi haiglaslikud sümptomid pole materiaalsed vaid kutsutud esile umbusklikkuse poolt. Tunnetades end lahtirebituna füüsilisest maailmast, INFJ tüüp on rõhutud ja halvatud oma tagasihoitud emotsioonide poolt. Vaatamata et INFJ tüüp eelistab mitte tegutseda ning varjata kuni stressisituatsioon lahendub iseenesest, talle poleks paha olla aktiivsem ning lõpetama end sättimist ümbritsevate järgi. Olles erakordselt kaasatundlik ning viisakas, INFJ tüüp kaldub pidama oma väärtusteks ka teiste veendumusi. Välise konflikti arenemisega, tal kõikumatult kasvab seesmise disharmoonia tunnetus ja INFJ tüübil tuleb ilmutada suuri pingutusi selleks et eraldada omaenda probleeme ümbritsevate probleemidest.

KUTSESUUNDUMUS
INFJ tüübil on intuitiivne taju (N) ja tundeinimese (F) otsustamisviis. Selline kombinatsioon osutab võimaluste tajule. See tähendab, et otsustamisviis viitab selle tüübi sotsiaalsele andekusele mõista teisi ja suhelda toetudes seejuures oma kujutlusvõimele, intuitsioonile. See tajutüüp võimaldab lahti rebida reaalsusest, seega käsitada ja lahendada probleeme, näha asju tulevikuperspektiivis. Sobib komplitseeritud suhtlemisprotsess, tungimine inimloomusse ja suhete keeristesse ning sügavustesse. Vaadeldava isiksustüübiga sobib hästi artistlik, kunstnikutüüpi kutsesuundumus koos mitmesuguste arendusvaldkondade ja õpitavate erialadega. Näiteks kunst, kirjandus, muusika, aga samuti usutöö, õpetamine, tervishoid, psühholoogiline nõustamine, poliitika.
USA-s asuva psühholoogiliste tüüpide kasutamise keskuse andmetel on antud tüübi esindajate seas iseloomulikumateks elukutseteks konsultandid koolituse alal, vaimulikud, arstid, spetsialistid massiinformatsiooni vahendite alal, õpetajad (emakeel, kujutav kunst, lavakunst).

PÕHIVÄÄRTUS
Hingelisus ja südametunnistus.

INFJ TÜÜBI ESINDAJATE SEAS POPULAARSEMAD ELUKUTSED:

KONSULTEERIMINE / ÕPETAMINE
– kutsenõustaja
– psühholoog
– õpetaja: keskkooli vanemates klassides või kolledžis
(võõrkeel, kunstialade õppeained, muusika, sotsioloogia)
– haridusnõunik
– raamatukoguhoidja

RELIGIOON
– preester
– usutegelane
– usuõpetuse programmide juht

KUNST
– kunstnik
– näitekirjanik
– romaanide kirjanik
– luuletaja
– disainer

SOTSIAALSFÄÄR
– tervishoiuadministraator
– elanikkonna sotsiaalteeninduse organisatsiooni juht
– vahendaja konfliktide lahendamisel
– sotsioloog
– töötaja sotsiaalprobleemide alal

ÄRI
– mänedžer kaadriküsimustes
– marketingispetsialist
– nõustaja organisatsiooniküsimustes
– kaastöötajatele abiprogrammide koordinaator

ORGANISATSIOONIDES
INFJ tüüpi inimeste domineerivaks orientatsiooniks on inimsuhted, eneserealiseerimine ja ümbritsevate inimeste eneseteostamisele kaasaaitamine. Organisatsioonis esineb INFJ tüüp omamoodi veorihmana, vahelülina kõikide teiste inimtüüpide vahel, aidates kaasa ideede teostamisele lõppresultaadini inimeste püüdluste energia kaasamisega. INFJ tüüp ei erista organisatsiooni arengu võimalusi seal töötavate inimeste arengust nagu ka nendevahelisi suhteid. Ta tunneb muret selle üle, mida nimetatakse organisatsiooni kliimaks, püüdleb koostöö harmoonia poole sotsiaalsetes situatsioonides, eelistab motiveerida inimesi pigem "präänikuga" kui "piitsaga". Sellest tulenevad probleemid seisnevad selles, et INFJ tüüp süveneb sageli teiste inimeste vajadustesse sel määral, et tal jääb puudu aega ja energiat omaenda toiminguteks. Tema organisatsiooni puudutavad otsused võivad olla rohkem mõjutatud sümpaatiast ja antipaatiast kui allutatud lõplikule eesmärgile. Ta satub sageli keerulisse situatsiooni kahe vastandgrupeeringu vahele, kus kumbki neist peab teda oma pooldajaks. Püüdes luua initsiatiivi, iseseisvuse ja vabaduse õhkkonda, pole INFJ tüüp alati suuteline kontrollima täitmist ja rangelt kutsuma vastutusele. Tal on kalduvus vältida diskomfortsete suhetega situatsioone ja võib jääda siin vastuoludega hätta.

INFJ TÜÜBI TUGEVAD KÜLJED:
– inimloomuse ning inimsuhete hea mõistmine;
– tundelisus ja tähelepanelikkus inimeste suhtes.

INFJ TÜÜBI NÕRGAD KÜLJED:
– vähene otsustus- ja algatusvõime;
– liigne põhjalikkus ja detailsus planeerimisel.

SOOVITUSED ENESEARENDAMISEKS:
– püüa olla avatum teiste arvamuste suhtes – saad oma ideedele laiema
kandepinna;
– püüa arutada oma nägemust, asjast arusaamist teistega, anda neile
tagasisidet;
– püüa arendada veenmisoskust, et võidelda oma ideede teostamise
eest.

*

2010-12-13T20:47:00.002Z

Müslis ja ananassimahlas on positiivne energia! Vaatamata viimaste päevade rohkele emotsionaalsusele, põdemisele pediaatria eksami pärast, tundsin täna hommikul üle mitme päeva end taas tugevana. Kuid kui S.-le pettumust valmistasin, tundsin, et olin oma jõu kaotanud.
Mina, jõuetuna kuulamas seminari ülikooli korralduse kohta, piinlesin oma nö krussmõtetes ja taaskord.. et end mõistetavamaks teha.. pidin kirjutama. Pidin kirjutama endast välja murede, pingete varjud. Õnneks oli sellest abi ja edasistes tundides, mil leidsid aset esiti põgusad, hiljem statsionaarselt südamlikud vestlused.
Hea oli rääkida südamelt ja kuulata südamelt räägitut. Tundsin end oma õiges kookonis, tõmblukk avatuna.
Tunnen, et elan kohati läbi samu emotsioone, mis tema. Kas hakkan elama ka sarnast elu kui tema?
Mo tundmuste karusell on nüüdseks hoo mahavõtnud ning Keegi on vajutamas off nupule. Kena und teile!

Re flection

2010-12-05T21:17:00.002Z

Mo kui Kaalud tähemärgus sündinu alatine soov harmoniseeruda.

5 ingli jälgedes

2010-11-22T18:52:00.003Z

Arvatavasti ei tule kellegile, kes seda blogi loeb üllatuseks, et olen ebausklik. Usun kaitseinglitesse, omal moel päkapikkudesse ja jõuluvanasse, mõnel määral haldjatesse ning kõiksugu õnne ja ebaõnne juhtumitesse.
Viis päeva tagasi võtsin Sirlelt vastu viis inglit, kes kõik mo ümbrikusse poetatud soovid täitsid. Tõsi küll, mo soovid ei olnud utoopiad, ent viie päeva eelolevates päevades üsna imeaspektid. Nädalavahetusel sain olla Reigoga palju koos, olin õnnelik ja harmooniline ning mo lähedastel läks hästi. Kõik see ongi minu jaoks õnn. Tajun ta kohalolekut (:
Tänane päev möödus kibekiirelt, Reigo hommikune külastus, armas vestlus Maarjaga, kokkamine eelolevateks kiireteks päevadeks, ülenädalane suurpuhastus, muinasjutuline jalutuskäik lumes, kunagise parima sõbra juhuslik trehvamine bussis ning tunnikesed Maarja-Mirelliga, kellega oli täna erakordselt vahva! Ta itsitas sedakorda eriti tihti. Vaatasime koos pildiraamatuid ning sasisime kassi, kõdistasime ja itsitasime!
Pärast Nõmmel olemist, kohtasin Rajal oma teist poolt ning andsin üle tema enneaegse sünnipäevakingi, mulgimustris kindad! (L)
Teeõhtu iseenda seltsis ja peatne inglite saatmine! (;

Kokkukasvamine

2010-11-14T19:08:00.001Z

Te kasvate kokku. Päikesevalgusest ja tuulest luuakse teid. Te igatsete teineteise järele kui perekond ja vahemaad teid lahutavad: see pole hirmunud igatsus, väljakannatamatu ja haiglane igatsus, vaid vaikne ja mahe. Vaiksetel suveõhtutel mere ääres kirjutatud kirjad. Te kasvate vaikselt. Ühe jaoks on nüüd teine see, kes kütkestab. Tema pilk ootab sind väljas tänaval. Tema sõnad on su palveteks. Tema käed on kellad, mis sind kutsuvad.

Erik Fosnes Hansen

Elujoovastus

2010-11-10T19:50:00.004Z

"Sõbrad, teiega on hea, aga elu samme seab,
hakkan minema nüüd oma kitsast rada.
Aeg vaid üksi seda teab, karmis saladuses peab,
kus on peidet minu saabumise sadam.

Ja mu õnn võiks olla suur,
kui te ükskord, nähes kuud,
mõtleksite siis ei rohkem ega vähem,
kui et kurat teab, mismoodi tal seal läheb."

- Jaan Tätte

Mo rinnus pakitseb ning mõtted otsivad sõnu, et luua sinna kodu. Mo jalatallad sügelevad igatsusest tallata uusi radu tema kõrval. Mo südames tammub soov olla kunagi too hea inimene, kes on valmis saama raamiks pildile. Enne veel soovin olla pilt; pilt, mille oma näpu- ja jalamustriga loon. Ent oma pilti ma soolona ei esitaks, ta istutaks näitusele, kus mo südamekaaslaste, -hingede kunstiteosed. Inimesed ise leiavad tee mo juurde või.. leian mina neid? IGA inimene mo teel on andnud/annab mulle kingitusena nõnda-nõnda palju, et minusse ei mahu ära tänutunne! Mo ajutsed nukrushood on vististi tingitud vitamiinipuudusest. Luban, et edaspidi hoian neid oma toidulaual ning olen oma armsate hingedega hell ja hea!

Soojust südametesse ning uudishimu meeltesse!

One man can predict the future,

2010-11-03T21:05:00.003Z

"One word breaks the code of silence,
Silence tells me all I need to know."

Ämbris on pohlad. Ämbris on jõhvikad. Ämbris on mo jalg ja pisarad.
Näiliselt põhjuseta valan koske ning kisklen endas.
Olen puntras ja näin teatrilogo, nutan ning naeran üheaegselt.
ühtaegu tunnen põskedel pisaraid ning kõhulihastel pinget naerust.
MA OLEN õnnelik inimene, ent .. mis on tolles hoolsalt kinni pandud pakikeses mo sees, mis tuletab viimasel ajal end meelde, vajab tähelepanu? Mis on see?
Mil võin 100%liselt ENDA muinasjutu jätkata, seda ilma kurja võõrasema või hundita.
Mis on need sammud, mis viivad vabanemise poole?

..Virginia Woolfilt..

2010-11-01T18:52:00.001Z

Hoopis parem on vaikus: kohvitass, laud. Hoopis parem on istuda omaette nagu üksik merelind, kes tiibu lehvitab. Las ma istun siin, ümber pelgad asjad, kohvitass, nuga, kahvel, asjad iseeneses, ja olen mina ise. Ärge tulge mind tüütama vihjetega, et on aeg pood kinni panna ja minna. Annaksin meeleldi kogu oma raha, et te mind ei häiriks, vaid laseksite mind üha üksi istuda ja vait olla.

Roosa manna ja muu selline, sest

2010-10-23T16:25:00.003+01:00

.. ma ei leia teed sellest välja. Ta lummab mind ikka ja jälle. Ehkki meie hetkedesse on eksinud palju argisust, suudab ta pisikeste ilmete, sõnade ning märkamistega muuta mind ninnunännunäoliseks. Ma poleks arvanud, et selline roosasus nõnda pikaealine olla saab/võib. Peagi pool aastat täitunud kooseksisteerimine pole tüüdanud ning seda on minu, punase auraga inimese jaoks väga palju. Võib-olla on asjaosaline ses loos me koosmäng, milles õppime teineteist õppides ka iseennast senisest rohkem. Oluliselt rohkem. Kes olin ma aasta tagasi? Hm... Kairi, kes elas ühetoalises ühikatoas, igatsedes kahesesse, kus on internett. Too Kairi oli niivõrd ohjeldamatu oma emotsioonides, et praegu näib kaval mõte, sellest mõni psühhodraama kirjutada. Hetkel, 23. oktoobri 2010.aastas olles tean, et armastan kui asjaarmastaja (Porfiri). Pisiasjad on need, mis pakuvad mulle nii rõõmu kui muret. Pisiasjad on need, kelle eest armastan hoolitseda, keda hurjutada korratuse eest. Muidugimõista armastan pisiasju härra Kebja juures, iseäranis neid, mida ta on minu meeleheaks enda ellugi võtnud. Piletid Endlasse "Ära muretse, kallis" etendusele oli ootamatu ja vahva! Üllatas taaskord! Suurepärane, aktuaalne, argine, kuid see ju ongi elu, ehkki pisut liialdatud versioonis. Roosa manna episoodi lõppu ei paista!

Hukka sekä perhonen

2010-10-17T20:34:00.005+01:00

vihma polnud nina peal

"Devo farmi le ossa"

2010-10-14T10:58:00.009+01:00

- "Ma pean endale kondid kasvatama!"(It.k)
Mul jääb omajagu konkeetsusest puudu. Täna saadud esimene "B" suulises ja kirjalikus eneseväljendusoskuse õpetuses selle tunnistajaks. Naudinguga kirjutan tekste, kuid nood on laialivalguvad, üks SUUUR mull. Ühisjooned mo kirjutistel on igatsus tasakaalu järele, õnne- ning segadustundmused. Mulle meeldivad pisidetailid, nende leidmine, korjamine ja kokkusobitamine, ent pildi endaga ei oska edasi enam midagi ette võtta. Kummaline loom olen.
Minus heitlevad äärmuslikud tunded. Ühel hetkel püüan uut&huvitavat, järgmisel klammerdun vana&armsa külge. Ikka ja jälle astun sammu edasi, misjärel jooksen seitse tagasi. Miks olen nõnda vastuoluline? Miks nutan, kui olen õnnelik? Miks naeratan totralt, kui ebaõnnestun?
Sõsar soovitas eile filmi "The Secret", see panevat mõtlema oma ellusuhtumise üle. Tuuakse välja põhjusi, miks olla positiivne ning kui lihtne tegelikult sellise hoiaku säilitamine on. Võtmeks on tahtejõud. See linateos on arvatavastu praegusele minule kui rusikas silmaauku.
Ja muide... ma niiiiii naudin Elizabeth Gilberti "Söö. Palveta. Armasta."! Igaüks tajub teoseid erinevalt. Seda kirjatükki ma jumaldan, iga sõna sellest! Minusse voolab soov areneda, leida elus too ilus, mis sest et ebaoluline. Gilbert kirjutab niivõrd hästi,et ma kohati tunnen, et me oleks kohtunud, et minu mõtted on tema omad.
Mul on lühikese võitu mälu, ei mäleta enam seniseid kirjanduspärleid, millest nõnda vaimustuses olen olnud kui sellest, mo öökapilemmikust!
Ps! P - minu jaoks oled Sa 99,9% täiuslikkuse kehastus ning oluliselt rohkem jalgadega maamuna peal kui ma. Sinu armas armastus näib maru! :)
L - So tundmused on tuttavad ning meie kaugenemine on vististi tulenevalt suvistest ütlemata jätmistest ja kiirest argipäevast.
Ri - Ootan Sind Tallinnaaa, et keskusteleda!
E - kui mitte muidu(mida tegelikult ikka tihti), siis igal neljapäeval meenub mulle, kui suurepärane eesti keele õpetaja Sa oled! Kirjutan Sulle kirjugi Malle Tänava loengus, sest õppejõu monotoonne ning kuiv jutuvada ammuõpitud reeglitega näib piin. Tänan Sind, et oled mo latti õpetajate suhtes tõstnud. Olen leidnud oma ideaali, eeskuju, Sinu! Vot!
E - Igatsen Sind, väikest viljandilannat!
M - taas jõudsid aasta lähemale mulle, (L)

" Sulle on kingitud elu, seega on sinu kohus (ja samas inimlik õigus) leida elus midagi ilusat, kas või midagi ebaolulist. " (E. Gilbert)

2010-10-06T21:02:00.003+01:00

Hämmastav! Naudinguga elan läbi eri asjade(kui nii sobib öelda) omavahel sobitumisprotsessi. Üllatusega astun oma tuppa ning märkan uusi detaile, mis eri põhjustel ja inimestelt sinna paigutatud. Ruumil on nägu. Temast peegeldub püüe saada tasakaalustatuks ning muutub enese toonilt aina looduslähedasemaks. Tuba on minu vari, mo teisik, minu kaksik. Ma ei julge väita, et too muutus juhtus just nüüd, kui vahetasin oma kümnendit. Eeltingimused muutusteks toimuvad kogu aeg, ent ehk alles praegu oskan märgata, tähelepanna.
Pole lihtne olla Kaalud. Usun, et selles tähemärgis sündinud mõistavad mind. Minus keeb emotsioone ning olen alles suutmatu neid ohjeldada, (taand)arendada. Eile tehtud aurafoto tõestas, et just laialdased tundmused on need, mis mind enim hetkel iseloomustavad. Olen oma emotsioonide, kuid eelkõige tähtkuju ohver. Igavene iluotsija, rahuarmastaja ning romantik. Too krõbisev kaob imeväel näppude vahelt, kui märkan mõnd imehead, kauni pakendiga teed, kirjandusteost, ehet, küünlaid. Tunnen, kuis süda hakkab kiiremini lööma, mil astun raamatukokku,-poodi. Armastan sõnu! Armastan tasakaalu, ent mistõttu ma kõige enam kannatan. Mo aurafoto tõlgendaja lisas, et olen kirglik ja tahtejõuline. Kas nood iseloomustused käivad teiste puhul siis käsikäes? Minul kindlasti mitte, pigem nagu päev ja öö: kokkupuute hetk on vaid murdosa sekundist. Emotsionaalsena valitsevad mind mo südamesoovid, loomupärased soovid ning nõudmised. Tahtejõulisena olen ratsionaalne(kohati liigagi), Jane Eyre oma enesedistsipliinis kahvatuks mo kõrval oluliselt!
Nõnda ma siis elan, muutuste tuules. Lasen end kanda sellesse maailma, mis minu omaks kujuneb; mida ISE kujundama hakkan. Tänaõhtune märkamine andis kinnitust senisele arvamusele, et KÕIK on elu. KÕIKJAL ja ALATI on vihjed ning seosed, mis hilisemalt end ühtselt ette kannavad ja imetlust pakuvad.

Nii palju on veel avastada ning õppida! Ma ei karda!

veel mõned käesolevast kümnendist

2010-10-04T19:04:00.002+01:00

o while I'm turning in my sheets
And once again, I cannot sleep
Walk out the door and up the street
Look at the stars beneath my feet
Remember rights that I did wrong
So here I go

Hello, hello

There is no place I cannot go
My mind is muddy but
My heart is heavy, does it show
I lose the track that loses me
So here I go

And so I sent some men to fight,
And one came back at dead of night,
said "Have you seen my enemy?"
said "he looked just like me"
So I set out to cut myself
And here I go

I'm not calling for a second chance,
I'm screaming at the top of my voice,
Give me reason, but don't give me choice,
Cos I'll just make the same mistake again,

And maybe someday we will meet
And maybe talk and not just speak
Don't buy the promises 'cause
There are no promises I keep,
and my reflection troubles me
so here I go

I'm not calling for a second chance,
I'm screaming at the top of my voice,
Give me reason, but don't give me choice,
Cos I'll just make the same mistake again

So while I'm turning in my sheets
And once again, I cannot sleep
Walk out the door and up the street
Look at the stars
Look at the stars, falling down,
And I wonder where, did I go wrong.

Võtan otsad kokku, helistan ning tunnistan.

Hommik on minu

2010-10-03T05:42:00.002+01:00

Ükski teine päeva osa ei tundu mulle armsam kui hommik, mil ümberingi on vaikne, tärkamas ning võin olla isekeskis. Oivaline! Kahe päeva pärast toimub mo vanuse kümnendimilleenium ja sellega kaasnev tunne on kummaline. Olen peagi kahekümnendates. Veelgi kummalisem! Vaikselt, kuid siiski, tahan avastada elu ja elada nõnda, et selle IGA hetk mulle kordumatult eriline ning südamelähedane näiks. Tahan armastada elu, nõnda kui armastan selle osi. Soovin kirjutada oma rajale imepära.

Lase endal minna.

2010-10-02T15:49:00.003+01:00

Principio:

Udusse mattunud hooned ning ärkav päike.

Tesi:

Kiired sammud ammuigatsetud filmile "Söö.Palveta.Armasta.". Hea! film (individuaalselt) on see, millest leiad oma; millest leiad enda elule jätkeid; mille raamatut kannatamatult lugeda sooviksid! Too linateos pani mind mõtlema, et kuigi olen alles esmakursuslane, näib mo elu olevat plaanitud: eriala omandamine, töö, pere, töö. Ma pole vististi erand, kui soovin midagi muud, midagi tõelisemat. Seiklust, avastamisrõõmu. Soovin leida endas see jõud, julgus, mida omab Henek. Imetlen teda kogu südamest. Ma ei talu mõtet, et hakkan elama rutiinis; et elan õhtuste vaikushetkede nimel. Tahan leida ÕIGET rada. Usun, see on seotud laste, sõnaväe ning turvatundega. Asjatäpsus vajab veel uurimist, ent seegi on elunauding.

Finale:

Oman uut tera oma sõkaldes, mida kasvatada ning arendada, ent.. otsingud pole läbi.

Human

2010-09-30T21:33:00.009+01:00

Happy are those who knew how to truly feel
What makes us human?
Is it our ability to reason?
Is it our ability to solve problems, or our ability to protect ourselves?
I daresay it is our vulnerabilities
Our imperfections, the finiteness of life

Struck me, wound me and I bleed.
Take a blow and I feel pain.
Take away my hope and I cry.
I feel.
I recognize your presence and learn how to love
Take it away and I yearn.
Isolate me and I feel sorrow.

I am not forever.
Even my bones will become dust and soon will be nothing more.
My heart beats are numbered.
Death awaits me.
But I love and, and my soul becomes forever.
But I hope, and rain comes to the desert.
But I dream, and you and I become the universe.
I knew and felt love.
I am liberated from finiteness and death.
All because we are human.

(Luna Lovegood)

Me ei ela ju üksteisele. Ma ei hinga kellegi pärast. Üksnes sünd ise on põhjuseks mo olemasolule ning soovile selle jätkamisest. Viidan palju aega iseloomudega, kel sama aje ja laad. Kehad, millega igapäevaselt erimoel kontakteerun, on kui filmid. Ekraniseering ise ei oma eksisteerimise põhjust. Käsikiri on see tuum. Ta kirjutab end filmilindi abil nähtavaks, kasutab seda marionetina eluteatris. Mõnikord õnnestub sõnumi saatmine, teinekord pannakse too ootele ning juhtub ka, et sõnum hoopiski aegub vahetuvates hetkedes ja mõttemallides.

Minus kirjutub küsimus: mis on minu sõnum, mille edastamiseks mo keha, mo filmilint loodud?

Vaatluspraktikad - 1. Tallinna Liivaku Lasteaed

2010-09-27T12:18:00.016+01:00

- 243last, 45 töötajat. Korraldab Mustamäe lasteaedadele laulupeokesi üldlaulupeo eel. Eripäraks tugev folkloori suunitlus: tähistatakse ning räägitakse rahvakalendri tähtpäevadest, lasteaias on vitriin voki, rahvariiete ja viiskudega. Üleüldse leidub mitmeid vahvaid kujunduselemente ning laste kihvtisid meisterdusi.

varahommikune

2010-09-17T05:19:00.001+01:00

Ka "ebatäiuslikkuses" on osa "täiuslikkusest"!

Sõnad - Inimkonna tugevaim narkootikum

2010-09-12T19:19:00.004+01:00

Viibi too viiv, siis viibiks ehk ka teised. Sügis sümpatiseerib mo jaoks väga. Naudin ta värve, pisukest kurba miljööd. Armastan olevikku ühes selle valusate ning magusate hetkedega. Pean lugu kui saan olla kallitega, võin istuda Sügises, õppida vahvat eriala. Hindan ka neid hetki, mil silmad märjad või punane tuli taas fooris põlemas. Tõsi, ülekõige olen sallimatu ootamise suhtes. Tunnistan, et mulle ei meeldi oodata, kuid mida vanemaks ma saan, seda enam mõistan ootamise vajalikkust. Ootus aitab seedida, vältida pöördumatuid vigu. Ma ei mõista vaid, miks ma aina nutta kihun? Iga pisemgi asi soovib päästa minus valla pisaratevoo. Üritan neid küll juba eos kuivatada, keskendudes millegile südamlikule, ent.. vaatamata sellele, et pisarad jäävad voolamata, kisub ka nende eiramine tuju enam kui põhja. Mis veelgi kummalisem, kohati meeldib mulle olla kurb. Võib-olla olen enda jaoks mõelnudki kurvaolemise heaks, et tulla toime raskete hetkedega.
Olen kaugenenud inimestest, kes mulle meeldivad; kelle seltskonnas mulle meeldib olla.
Aga olen leidnud enda kõrvale inimese, kelles näen kõike, näen oma maailma. Näen päikest ja kuud ja oma laulu.
Ta mõlgutab mõtteid vaikuse üle. See, mida välja ei öelda, kaalub alati kõige rohkem.

Sooserv-Grass-Juss

2010-09-07T17:41:00.000+01:00

We wish You a merry childhood!

Hommik algas unenäoga

2010-09-06T18:36:00.003+01:00

Ehkki tänases päevas oli päris palju esmakordset, väga palju toredat, domineerib üle teiste ilmselgelt mo täna hommikune üllatus. Astusin 7:20 uksest välja, mõteldes eesseisvale kolmele kilomeetrile. Korraks heitnud pilgu paremale, jäi mulle silma keski, kelle pärast pidin kahtlema, kas olen ikka ärkvel. Teistkordselt pilku Talle pööranud, mõistsin oma õnne: Reigo♥, noormees kelle loengud algasid täna alles kümnest, lühendas oma uneaega kolme tunni võrra, et tulla mind kooli saatma! Minuga pole tükk aega juhtunud sellist olukorda, kus punastan ja rõõmustan vaheldumisi niii pikalt. Mitu korda pidin ikka uuesti vaatama paremale, et veenduda, et ta tõesti on minuga sel varasel tunnil, ehkki tundsin niigi tema kohalolekut oma käes. See oli kahtlemata KÕIGE armsam üllatus! Raske on teda ületada, sest teda kooli saata poleks enam originaalne ning.. sageli teeb ta seda isegi teadamata aegadel ja väga kiiretel sammudel(TTÜsse ühikast on vaid viis minutit kiirustamist). Reigo♥ kinkis mo päevale armsa toreda päeva eelduse ning nõnda ka läks. Olen õnnelik oma elu rollides!

Pai☺

2010-09-05T19:23:00.006+01:00

"Mitte keegi pole jätnud, nutt kurgus, hüvasti Eukleidese geomeetria või aatomite perioodilise süsteemiga. Keegi ei vala pisaraid, sest ta peab lahti ütlema internetiühendusest või korrutustabelist. Maailm on see, millega inimene hüvasti jätab, see on elu, muinasjutt. Inimene jätab hüvasti väikese hulga inimestega, keda ta tõesti armastab." (Jostein Gaarder)

Pahatihti olen turtsuv Kairi. Solvun, sest Sa ei räägi minuga hommikusöögilauas. Solvun, kui Sa ei märka, et Sind aina-aina imetlen. Kuid kui Sa märkad, et ma turtsun, olen vististi varbaotstenigi meelitatud ning olen õhinal valmis oma huultega So põsel maanduma!

Mo nädalavahetuses oli seekord vähe inimesi: Reigo, vanavanemad, Rauno ja tsipake isa-ema-Maarjat. Taaskord udupäätasin, kuid tänu millele nägin kaksikuid Kadit-Otti. Iga esmapilgul näiv halb tõepoolest ONGI millekski hea. Kui me saanuks varem bussile,kas oleks Reigo siis oma pead mo õlale toetanud ning unne vaikselt suikunud? Kas oleksin teinud meile sama häid pannkooke kui vanaema omad? Kas oleksin saanud veeta oma tõbise pühapäeva õhtu koos Reigoga? Ei, ma küll ei usu.

Mo nädalavahetuses oli seekord vähe inimesi. Loodan palju, et nädala sees mitte! ☺

Üsa-, pesa- ja alusharidus

2010-09-01T15:38:00.004+01:00

1. september tõi mulle uue eeskuju; uue inimese, kelle mõtete üle pikemalt juurelda ning millele pidama jääda.
Ülo Vooglaid on Eesti sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik, ühtlasi ka Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Mul õnnestus tema loenguid kuulata ühes terve LÕ rühmaga härra Voolaiu enda kodus. Ta peab lugu väga alusharidusest ning selle tähtsusest. Üleüldse, on härra Vooglaid ääretult sotsiaalne. Näiteks võtab osa eesti noorte haridust puudutavatest küsimustest, võtab oma perre probleemsete perede lapsi. Nood kolm tundi, mil teda kuulasin, andsin mulle tohutult juurde. Sain ideid lõpu- ja uurimistööks. Üks tema soovitus meile oli, et me leiaks endas selle oma, milles end parimaks arendada. "Inimene peab kõigest teadma natuke, kuid vähemalt ühest peab ta teadma kõike!"

Arhitektid ütlesid,et nende töö on raskem kui arstide oma,sest arstid saavad oma praagi maa alla matta.Nemad aga mitte. Ülo Vooglaid ütles sellepeale, et õpetajate töö on veel raskem kui arhitektide oma, sest arhitektide praak vähemalt ei paljune!

Härra Ülo Vooglaiu loengute ajal, olles ühes oma alushariduse pedagoogi eriala rühmaga mõistsin, et olen õiges kohas ning õigete inimestega. Mul on imetore rühmajuht ning tutvusin vahva rühmakaaslasega, kes näeb oluliselt noorem välja, kui tegelikult on. Sirle lõpetas gümnaasiumi 9 aastat tagasi ning tal on kaks last. Ta on väga palju vahepealsete aastatega enda silmaringi psühholoogia vallas laiendanud. Äärmiselt vahva oli temaga mõtteid hariduse valdkonnas vahetada. Sirlega vesteldes pitsitas tunne, et igatsen keskustelusid Evega tõeliselt väga!

Mulle meeldib olevik, ent nagu ikka kõditab tunne tuleviku ees!

Sad`N`Happy

2010-08-31T20:35:00.004+01:00

Üks hingetõmme ning Sa võid sattuda juhusesse, mis toob So teele imearmsaid hingi.
Üks hingetõmme võib olla So viimane; veelgi hullem kui see lähedase oma.
Mida tunneb hing kohates sümpaatiat? Mida tunneb ta, kui lahkub?

(w)Kelle maisuse Sa ka nüüd hõivad, loodan ning usun, et So järgmine elu saab olema sama imeline, kui Sa ise olid, kallis Thea!
_________________________________________________
Olen õnnelik, et võin olla nõnda armsate inimeste seltsis ning südames.
Armastan, et jagan elupaika Maarjaga, uut (kodu)linna Reigo ja teiste ääretult vahvate isiksustega!

Tule kui leebe tuul..

2010-08-21T12:12:00.003+01:00

Veel mõni päev sibamist Põllu seitsme ja Ridase vahel ning siis linna. Kindlasti on harjumatu minna linna, kus on mo kool, kuid selleks praamiga sõitma ei pea. Ääretult tore, et palju vahvaid saarlasi tuleb samuti pealinnamaile. Järgmisel aastal, ehk tuleb lisagi (Riinu, Henek, Karel)! Hetked augustikuisel Saaremaal ühtedega parimatest olidki parimad. Mõne kalliga kahjuks kokku küll ei saanud, ent tuleb ka aeg nendega (:

Ps! I love You!

Here comes the Sun

2010-08-14T08:39:00.003+01:00

Pihtimus Reigole:

Ma olen küll natuke tobe, aga ma armastan Sind, Reigo! Tõsi, meil on olnud raskeid aegu ja paraku kindlasti ka edaspidi.. kuid ma ei karda raskusi, teades, et oleme koos. Olen Sinuga nii heas kui halvas.. sest jumaldan Sind! Nõnda palju on mul Sinult õppida, nii palju Sinus imetleda. Kas olen Sulle öelnud, et mo lemmikpaik maailmas on So kaisus?; et Sinuga koos olles meenun endale vaid siis, kui näen So armsatest silmadest enda peegeldust? Mulle meeldib Sinuga, sest.. Sa oled ühteaegu nii mo õpetaja, sõber kui ka armsam, parim! Kõigil inimestel on vead.. kuid Sinuga koos olles tunnen end vabalt, sest võin olla mina ise. Sa justkui armastakski mind kui tervikut, mitte vaid mo häid omadusi. Oled ainus, kellele olen end avanud iseendast rohkem ning päris kindlasti tead ja tunned mind ka enam. Sa näed pea iga päev, kuis ma eksin, kuid ei.. Sa ei kurjusta.. Sa juhendad.. see just ongi Sinu juures parim. Sa oled esimene isiksus, kelles avastan iga hetk midagi uut... midagi eriliselt omast. Soovin, et võiksid olla mo üle uhke.. et tunneksid rõõmu, et just mina olen Sinuga. Ja oi, ma vististi ei jõuaks ealeski üles mainida KÕIKI neid kauneid hetki Sinuga.. Värskeimad ongi vast Põllu7c-s ja Juurus. Kui me seal diivanil istusime ning mo pea oli So süles, oli nõnda hea Sind lihtsalt vaadata.. Me ei pidanudki poetama sõnu.. see hetk oli ilma nendetagi täiuslik, sest Sina olid minuga.. Peamine mõte, mida oma peas siis leidsin, oli et me kestaks.. et me kasvaks koos edasi. Tahan olla So Muusa, soovin olla edaspidigi tükike So maailmast. Vaatamata mo turtsumistele, mis on põhjustatud asjaolust, et ei saa alati Sinuga olla.. armastan Sind nõnda, et hingamine aeglustub ja põskedesse leiavad teed lohukesed, mida üksnes Sina oma olemusega sinna voolida suudad. Ei leidu miskit/keskit, kes oleks raputanud mo maailma rohkem kui Sina ning samaaegu tehes mind nii-nii õnnelikuks. Reigo Kebja, ma armastan Sind tõepoolest väga!

+ 46 lehekülge

2010-07-31T11:40:00.002+01:00

Leian endas sihikindlust läbida lehekülgedeks muutuvaid kilomeetreid, sest tema on õhus, tema on minus. Vaatamata siilile omastele turtsumistele, leiab ta minus miskit, mis ajendab teda nädalast nädalasse läbima kordades suuremaid vahemaid kui mina. Mis on minus see, mis teda köidab? Mis on minu armsus, südikus, sihikindlus tema omade kõrval? Kui ma võiks olla miski, siis ehk oleksingi tema padi. See, mis valvab ta viive unedemaal. Viive, kui ta ei askelda; viive, mil ta pole näiliselt siin. Peagi täitub pool aastat hetkest, mil meie suhtlemisse ilmus konkreetsemaid samme teineteise suunas. Konkreetsemaid sõnu, toetavamaid meelespidamisi. Jah, jäi joonistamata jalgratas Lauluväljaku ja Eiffeli torni vahele, KUID.. me ju jäime sellele vaatamata püsima. Järgmises ümbrikus oli juba kaherattaline ning süda.. Ta on andnud nõnda palju emotsioone, et ma ei leia tihti endas pulbitsevale soovile kirjutada asu. Ma ei leia õigeid sõnu, sest tema ületab neid. Peaksin olema põrunud filoloog, et leiutada sääraseid tähemoodustusi, mis suudaks järgida teda. Kas tõesti siis iga südamevahetanu tunneb nõnda? Kas mo tundmused on siis ainulaadsed vaid mo jaoks, meie maailmas? Kas tõesti on nood kloonid ümbritsevatest tundepuhangutest? Nõnda nagu tundis Jane ja Inger, võin tunda ka mina? Kummaline on avastada endas proosalisust. Naljakas leida soovi olla veel enam armastatud, veel enam lähedal talle. Jah... suvi on südames, vaatamata selle mitmepalgelisusele.
Hoolimata ristidest haudadel, paukuvatest ustes ning vastamata jäetud kõnedest, on tema varsti taas mo kõrval; väntan ta poole. Mo üks.

See suvi...

2010-07-28T10:28:00.003+01:00

... on valusaim. Olen kaugenenud oma armsatest, üksnes Reigo on olnud Päikesekiireks mo maailmas. TLÜ-sse ei saanud ning nüüd loodan väga, et saaksin aasta õppida kondiitriks (õpe ongi aasta) ja püüda järgmine aasta uuesti klassiõpetaja kohta
Üritan olla tugev, üritan olla vähem too turtsuv siil, kes aina sammud teiste juurest ära seab..
Loodan, et suve lõpp või vähemalt sügiski viib mind armsate juurde. Igatsen Eppu, Evet, Henekit, Liisat, Riinut, Triinut, Tiinat, Karelit, Aaret, Triinut, Elinit, Karinit, Kadit, Kerlit,Karl Kristjanit, Sassi, Aikit, Reginat, Kadrit!

Olen kui pilv pükstes, (Kerttu Rakkelt)
kes igatseb oma Päikesekiiri!

Kiisud Juurus, ootan teiega kohtumist juba!

2010-07-10T13:37:00.001+01:00

üks kaks üks kaks kaks kaks kaks üks.

Veel viivuks jää!

2010-06-28T14:51:00.003+01:00

Roose kevad endaga toob,
puhkeb rõõm ja süda on noor,
tuhandeid mõtteid täis pea.
Taeva taustal säravad söed,
lõhnab sirel sumedas öös...
Sinuga olla on hea.

Veel viivuks jää, mu armsam,
hetkeks mu juurde veel jää.
Su kuju õrn ja vaade hell
su silmist - kes teab,
mil neid ma jälle näen!

Veel viivuks jää, mu armsam,
säilita hetkeks veel hurm
hellusest, soojusest
ja päiksepaistest -
kevad on sinuta kurb.

Raimond Valgre

http://www.youtube.com/watch?v=ZYvDCG75KsY&feature=player_embedded#!

Pi pi

2010-06-27T13:25:00.004+01:00

Eilsus oli eriline ning omanäoline. Sain uue silmarõõmu pisikese Kaarli näol, imevahva sõbra, Alari ning mitmeid unustamatuid hetki.

Mulle sai osaks õnn hoida kahe aastast jõmmi, kelle näol nägin nii siiraid ja emotsionaalseid ilmeid. Rõõm. Ääretu rõõm ta silmis, kui potsatas temaga samas suuruses mängujänese kõhu peale. Eriti vahva oli ta jaoks vist see, et jänku pikali kukkus ning tema ta otsa.
Alar, kes muidu näis väga vaikne, tuli külla ning me rääkisime nõnda, et vaikne ta kohta enam nüüd küll öelda ei saa. Ta on pisike naljahammas, kes iga mo ilme, kummalise lause peale kohe vaikselt itsitas/naeratas. Tänu talle jaksasin oodata ära isale ja Terjele klassikokkutulekule järgiminemise aja ja veenduda selles, et kohvi pole enam mo tassike teed. Vaatasime filme, lugesin talle Pipi seiklustest ning kiusasime üheskoos sõbralikult natuke kassi. Kukeranda minnes oli väljas juba hämar ning taevas laiutas suur täiskuu, kes laotas oma hõlmad müstiliselt okastraatitele, põõsastele, heinapakirullidele, vanadele majadele. Kuuvalguse kaisust, pisukesest udust leidsime ka hobustekarja, keda ettevaatlikult vaatamas käisime. Kaks paid, ning tulime igaksjuhuks ära, kuna ühel täkul oli kaitseinstinkt sees. Hobused on endiselt mo lemmikud! Miskitpidi suutsin auto veidi kraavi ajada nõnda, et Alar, pidi autot veidi lükkama. Aga välja me saime ning kolmest leidsin end teki kaisust, pühaliku une ootuses. Enne veel vahetasin Südamega sõnu ja veendusin, kuivõrd minu maailm ta on. Minu R. (L)

Igatsen oma sõpru. Palju!

VIIVuks

2010-06-25T17:46:00.004+01:00

KG sai punkti ning jaanid said peetud. Möödunud viis päeva on olnud erilised ja võin julgelt väita, et ka parimad. Mis sest, et Hunt kardab kõdi. Mis sest, et paljud lähedased kaugenevad. Mis sest, et praamiga eriti enam ei sõida. Mis sest, et kuu tundub pikk. Armastan-Armastan-Armastan teda ja oma parimaid!

Mõtteid on palju ning eelseisvate toimetamiste edukaks täitmiseks pean täna-homme aja maha võtma ja lähipäevade plaanid paika panema. Kaugel pole hetk, mil toimuvad sisseastumiseksamid ja konsultatsioonid. Kaugel pole hetk, mil majalt võetakse katus. Kaugel pole hetk, mil valime uue kodu.

Seltskond kohvik Trühvli juures + Eve ja Henek ja Elin ja Riinu ja Karel, te olete parimad! Jään teid Saaremaalt enim igatsema!

Maarja ja Reigo, annan teile andeks, et mo Eestisse jätate/jätsite. :)

Liisa, kus oled? (:

Jään ootama juuli keskpaika/lõppu. Jään ootama sügist, mil vahvad taaskohtumised KINDLALT aset leidma hakkavad!

Teie!

viis puudu ideaali miinimumist

2010-06-16T21:26:00.003+01:00

Kui minust õpetaja ei saa, hakkan meremeheks. Avastan neid maid, millest algklasslased, gümnasistid, abiturendid loevad. Olen uueks Alice`ks, Madame`ks, Karlssoniks. TŠILL!

Lendan teiega Soome ja Prantsusmaale

2010-06-14T14:21:00.001+01:00

ma tunnen et lendan
ma tunnen et taevas on haarand mind
ma unustan enda
ja unustan kõik mis on vaevand mind

ma tunnen et lendan
ja pooleldi ükskõikselt pilvi loen
ma unustan enda
ja tunnen et minule muu ei loe

ja kui ma kukun
no mis siis
kõik lihtsalt muutub
siis jälle täpselt nii
nagu enne kui ma kadusin siit
ma tean see on nii
kõigel heal on ju piir

ma tunnen et lendan
et ületan kõiki ja iseend
ma vabastan enda
ma kustutan kõik ja jääb ainult lend

ja kui ma kukun
no mis siis
kui tõesti kukun
no mis siis

kui vahetada vaid saaks
ma ära taeva ja maa
siis oleks kõikidel hea
nii kui nii igaüks teab

meil kõigil süda on sees
ja las ta näitab siis teed
nii ainult olema peab
nii kui nii igaüks teab

ma tunnen et lendan
ma unustan kõik mis on vaevand mind
ma unustan enda
ja tunnen et lõputu on mu lend

Smilers - Lendan

tuulest püüan

2010-06-12T08:28:00.004+01:00

Ma olen enda jaoks kõik ja mitte midagi. Päeval püüan täiuslikkust ning öösel nutan oma ebatäiuslikkuse haual. Tema on kõik ja mitte midagi. Kiirgab endast nii päikest kui kuud, ent ring saab täis. See näib nõnda täiuslik nagu mitte miski. Üks laaneloom ning ei midagi muud. Üht inimest ega kedagi teist.

Ei, ära ütle..

2010-06-09T09:00:00.003+01:00

, et me teed lähevad lahku. Kui nõnda oleks, viiksid endaga minust suure tüki. Sa oled nii lühikese ajaga mulle ääretult kalliks saanud ja hetkel ma ei kujuta ettegi selle tüki puudumist, alles jääva augu suurust.
, et ei kordu enam nood jalutuskäigud, mõtelused ning niiiii siirad pilgud ja toetused.
Sa oled, kes jääb, isegi kui So rada viib viivuks mo`st tuhandete kilomeetrite taha. Henek, Sa jääd, sest tükike minust kuulub nüüd jäädavalt Sulle. Naeratasid, jooksid, jalutasid end mo üheks parimaks, unustamatuks sõpraks!

pool on vähem kui terve

2010-06-07T13:52:00.004+01:00

Äratuskell suutis seda taaskord. Selle õela, segadusse ajava looma tagasi kutsuda. Mulle meeldib hingata ja tunda kahte südamet ühes, kuid miks peab olema pärastine "lahtirebimine" nõnda valus ning raske? Võib-olla olen ma nõrk, ebasuitsiidne mõte tahab lahti lasta, eemalduda ja öelda "ei" So küsimustele ja "jah"idele. Võib-olla olengi nagu halastajaõde, tunnen end hästi, kui saan aidata või toetada. Kui kellegil läheb hästi, tunnen, et mo töö, roll on täidetud. Tahaksin võtta selle kurbuse H silmist, tahaksin olla õlg, mille najal B nutab. Ma vist ei oska olla vääriliselt õnnelik ääretult õnneliku kõrval, jagada ta õnne pikemas perspektiivis. Eriti raske on see siis, kui sisuliselt peidab kahe inimese õnn end samas ruumis ning ajas. Too ajaliikur paneb mo pea valutama, südame puperdama. Ma pole parim ning see, kes seda väidab, eksib seda enam, kui seda aina kordab. Miski/keski, kes pole isegi mitte hea, ei saa äkki omada ju "erilisemat" võrret. Ta on lihtsalt see miski või keski. Umbusk halvab mo meeli ja mõtteid. Kipun kahtlema ehk ka kõige armsamates ning ehk tõesti siiralt lausutud sõnades. Ekslen elutusse ringi ja kohati tundub see kriipiv valu isegi nauding. Nii palju siis ebasuitsiitsetest mõtetest-.-
Sain ahjusoojad kaksipildid kätte ning seetõttu tunnen lainetust südames. Ootan õhtut, ehk siis rünkmõtted hajuvad, sest süda on endiselt ta poole.

k a k s i

2010-06-06T12:15:00.002+01:00

Siis olid nad üheskoos, nii et kui kellaosuti, nüüd nähtamatult, edasi liikus, teadsid nad, et see, mis saab osaks ühele, saab osaks ka teisele, et midagi ei ole suuremat kui see, mis on praegu, ja et see on kõik, nüüd ja alati, et see on minevik, on olevik, on nende tulevik. Neil oli see, mis neil ei pidanud olema. Neil oli praegu, neil oli enne, neil oli alati, ja praegu ja praegu ja praegu. Jah, praegu, praegu, praegu, just praegu, ainuüksi praegu, ja ei ole muud kui praegu sinuga, kui sina praegus.

(Hemingway`lt)

Juuni esimesed sammud . . .

2010-06-02T18:13:00.007+01:00

2.06 Kõige armsama itsitaja ning päikesekiirega ehk Epul täitus esimene aasta!

1.06 Riigieksamid tehtud, uurimistöö kaitsmine vaid veel. Hea tunne!

Pool ja pool.

2010-06-02T09:13:00.006+01:00

Esimene, parempoolne on õnnelik ning rõõmus. Mo kõrval on inimesed, kellest hoolin ning kes hoolivad. Viimased päevad Heneki, Riinu, Kareli ja Tiina seltsis on olnud armsad ning meeldejäävad. Olen tänulik vahvatele pöidlahoidjatele! Riinuga oli vahva, mööbeldasime viimast korda saja kuues ning keskustelesime pikalt. Uskumatu, et me kaks aastat kõrvu elamist saab tänasega läbi. Naljakas oli täna öösel Sind unes meie maja katust ehitamas ning ärgates esimesena So muiet näha. Armas oled mul! Ja eriti uhke olen Reigo üle, kes sai oma teenitud tasu kolme aasta raske töö eest. Isegi mo vanaisa hääletoonis kõdistas uhkuseraas. Armastan Sind! Mul on pere ning vanavanemad, kellega nüüd suvel saan enam koos olla. Ootan, ootan väga! Epp, mo kõige armsam itsitaja, saab täna aastaseks!
Teine, vasakpoolne aga nii päikeseline pole. Pole meeldiv teada saada, et isa, kes So eluea jooksul on vaevalt kaks korda natuke palavikus olnud, on kokkukukkunud ning viibib haiglas. See lõi tõesti jalgealuse kõikuma. Ehk tunduski isa raudne tervis iseenesest mõistetav, kuid nüüd helises meelespea kelluke: miski pole jääv ega alatine. Loodan südamest, et kõik saab korda. Ja Henek.. kõigest hoolimata, oled ääretult kallis ning seda ei muuda miski. Ootan juba väga järgmist esmaspäeva ning klassireisi, mil saame taas pikemalt rääkida. Olen Sul olemas. Üleüldse. Viibin praegu oma viimaseid hetki ühikas, oma kolme aasta kodus. Algus oli siin raske, üksi võõras keskkonnas, võõraste inimestega, kuid julge hundi rind on rasvane ning paratamatult tulevad peale uued inimesed. Uued administraatorid, uued kasvandikud. Piret.. mul on kahju, et meil nõnda läks. Ehk olemegi liialt erinevate iseloomudega, tõekspidamistega, kuid Sa oled kallis ning Sinuga veedetud hetkedest on armsad mälestused. Vabandan, kui olen olnud isekas, spontaanne oma otsustamistes.

Seersant Heneki seiklused saja kuues.

2010-05-31T13:45:00.011+01:00

Vot see on pühendumine!

Kui temast farmer, leitnant, füsoterapeut, müügijuht ei saa, siis modell ikka!

Esimene söbrapilt!

"“Jää/ole” on võluv sõna sõbra sõnavaras." (Louisa May Alcott)

Kinkis mo päeva naeratused ja päikese ja rõõmu! Ehk ma ei jäänud talle väga palju võlgu!;)

k u i

2010-05-27T16:09:00.004+01:00

Kurb on uinuda, kui pool südant on puudu. Naljakas punastada, kui vanaisa on kelmikas. Oi kui põnev ning vahva, kui tuntakse Sinu vastu huvi. Armas on kirjutada Kebja telekava servale. :)

Hoppipolla

2010-05-26T13:22:00.005+01:00

"Ma armastasin sind juba siis, kuigi ei teadnud veel, et see oled Sina."

Arglik algus, piibelehtede lõhn ning mälestused maasikate alt piiluvatest jänesepoegadest juhatasid sisse meie seekordsed hetked. Hetked, mis selle ööpäeva jooksul said suurteks; hetkedeks, mil realiseerusid kolm sõna ning ääretu usaldus.
Hingan, küpsetan, joonistan, pesen nõusid... ning Sina, Sa oled ikka mo kõrval. Need seinad, mille vahemikus me vestlusteemad elavad, on kaugedistantsilised. Ma ei kuulnud oma südame tuksumist, sest ta oli ühinenud Sinu omaga, saanud sellega üheks. Too tundmus oli esmakordne, esiti veidi võõras, kuid samas põnev ning meelitav. Tahtnuks tarduda hetkesse, mil kallistasid meid puuks, tammiks. A r m a s t a n!

Hetkeimad hetked♥

2010-05-20T16:38:00.003+01:00

Lähendav Rauno väljateenitud monopolimäng;
Meie esimene kaksi kokkamine;
Isutud, ent põnevil näod lauaääres;
"Sinu" nõudepesuorjus;
Edukad tutvumised esivanematega;
Imelise toomingalõhnaline ja linnulaululine jalutuskäik;
Puutükid, mis ühtäkki hüppasid;
Augustikuise täiskuu asendaja vanakuu;
Olematu heinapakirulle kaisutav udu;
So väga armsatooniliselt küsitud "Miks augustis sääski ei olnud?";
Nallatlemised ning sõbralikud tögamised";
Tagasihoidlikud keskustelud küünlavalgel;
Närviimpulsside sümfoonia;
Seosed-seosed-seosed;
So kaisutus;
Mo MSN-emotikooni imiteering;
Ime armsad keskustelud;
Sulle punumise õpetamine;
Atlase ebaõigsuse avastamine;
Lillede lõikamine-liimimine;
Hommikulaua kuri härra. Juustusai;
Mo imetluse kasv;
Ema tööle viimine;
Kaks jänest ja rebane;
Tigedate ja verejanuliste sääskedega võitlemine Puhtus;
Jänes;
KesKusTelud kaisuloomadel;
Kurb ning Igatsuslooma esile kutsuv "Nägemiseni!";
Mo mure So retke pärast;
Me sõnumid;*

5 +

2010-05-18T20:07:00.006+01:00

Kenad ilmad; inimesed; kallistused; plaanid; hetked; kohtumised; keskustelud; kõned; jäätisekokteilid; toetamised esimestel sammudel; eestikeele-, matemaatika-,joonestamis-ja kehaliseõpetajad; pildid; kirjud šokolaadid; kirjandid; uned ja pärast suuri pingutusi valminud kuubikud ning "aua-auad";*

Punkti panid Pireti kenijaalsed magnetkuulid(:

Katkendid elust

2010-05-11T20:01:00.007+01:00

Ma arvasin end armastavat juba ammu.
Ka siis, kui kõnelesin läbi lillede.
Nüüd olen astund jälle pika sammu.
Eks ikka lähemale. Aga millele?

/.../

Ahjaa.. see armastus. Ta kummalisi helke
mu ärkvelolekusse ära segab und.
Mu tuba ajuti on tulvil valgeid nelke.
Mu akna taga langeb lõppematut lund.

("Aeg" - Doris Kareva)

11.5.10.Öösel magasin vaevu kokku kuus tundi. Mõtted keerlesid tänase ümber ning kahjuks üpris kurvatooniliselt. Enne kirjanditki ei olnud nõnda mures ja ärevil.Endeid korda seadnud, astusime Maarjaga Tedre77-st välja ning ta ulatas mulle oma õnnetalismani.Olin siiralt meelitatud, lisas mo ebakindlatesse sammudesse pisukest julgust. Paarkümmend meetrit bussipeatusest nägin 48st trolli möödumas, mistõttu pidin minema üheksasega ja hilinemisega Reigole vastuminekul. Teel Balti jaama värisesid mo käed ja ärevus kasvas üüratuks; piilusin taskupeeglitki nõnda, et mõned asjad kotist välja kukkusid. Häbi.. Kiire pilgu perroonile heitnud, Reigot algul ei näinudki, ent kui olin otsustavad sammu piletit ära viskama seadnud, märkasin teda. Esimene punastus ning väga kohmetu Kairi.Väike kallistus ja suundusime pingile, kes ta ulatas armsa lillekimbu ja vahva suveniiri reisilt. Mõistagi kohmetus suurenes aina. Esiti ei osanud kumbki meist millestki väga rääkida, mistõttu vist panustasimegi jalutamisse. Avastasime vanalinna, nautisime imeilusaid vaateid Tallinnale nii platvormidelt kui Vabaduseväljaku "mäelt". Tasapisi muutus me vestlus julgemaks ning mo põdemine jäi üha väiksemaks. Mõnel korral söandasin talle isegi silma vaadata.. Huvitav, kas tal on tõeliselt-tõeliselt armsad silmad või Jah?!.. Jah! Ei liialda, kui ütlen, et tundsin, kuidas ta ka reaalsuses samm-sammult kalliks saab.Reigo on väga lihtne, tark ja otsatult armas! Kui ta tegi ettepaneku jalutada mere poole, ei saanud ma algul vihjest aru, ent hiljem taipasin, et me sihiks on Kultuurikatel(koht, kus me olime koos seoses "Keelväega", ehkki vahetatud sõnad olid napid). Taibanud sihtpunkti, punastas Kairi teist korda laiaulatuslikult. Teel Linnahalli juurde keskutelesime saate radade ja muusade teemal.Diskussioonis, milles arutlesime, kumb on tegelikult talle rohkem Muusa, kas mina või ta vend, näis mulle, et võitjaks tulin siiski mina,arvamusega, et vend on enam.. Kaks kuud ei saa vastu seitsmele aastale. Jalutasime Linnahalli katusel, eemal linna askeldustest ja kärast.. Taaskord nägin ta keni silmi. Mereääres leidis aset südamlik ning mo jaoks eriline keskustelu, mis annavad üha enam põhjuseid seosteks. Tundsin, et tema ongi just see inimene, keda enim tahan ja saan usaldada. Teel tagasi Balti jaama kogusin end ning ütlesin ääriveeri,et ta meeldib tõesti.. minu üllatuseks vastas ta samaga. Ilus! Jaamas jalutades vahetasime viimased sõnad ning tasahilju poetas ta mo taskusse südame. Kallistus ning sosin "Kallis oled!" kõdistasid. Kolm sekundit pärast ta rongile minekut saabus igatsuseloom.

Ma ei tea sulle öelda kõike ette.
Ma ei tea, mis võib tuua minut uus.
Ma ei tea, homme maale või vette
võib meid viia juhuslik tuul.

Ma ei tea, mis võib olla käänu taga.
Ma ei tea, mis on seal, kus pole meid.
Ma ei eta, kes meist täna öösel magab,
kui on ootamas tuhandeid teid.

Aga tean, mis värvi on õhtu
ja mis värvi on praegune hetk.
Kui on kuiv, siis tolm tõuseb õhku
ja kui on märg, siis pritsib vett.

Aga tean, mis värvi on õhtu
ja mis värvi on täna su juus.
Ja ma tean, et hingame õhku,
kus iga me hetk me jaoks on uus.

Ma ei tea sulle öelda kõike ette.
Ma ei tea, kuhu poole olen teel.
Ma ei tea, kas me seda hilist retke
ka homme jääme mäletama veel. ♥

("Ära päri" - Jaan Tätte)

augustihõngune mai

2010-05-08T21:54:00.003+01:00

Ootan nõnda väga seda hetke, mis määrab edasised. Kardan küll ka, kuid o p t i m i s m säilib ning annan oma parima, et võtta nendest 57 tunni pärast saabuvatest viivudest parim!

Reigo, Piret, Henek, Tiina

2010-05-07T19:14:00.003+01:00

http://www.youtube.com/watch?v=VddSXKaTgLg
Good Luck!;*

R - K - R

2010-05-06T13:45:00.001+01:00

Pool on rohkem kui terve! Ära kiindu kellegisse liialt, see takistab sul maailma nägemast. Ehitame kvaliteetseid sõnamaju võrdselt hästi nii mine-, ole- kui ka tulevikku. Väljaspool meie mõistust ei ole olemas minevikku, olevikku ega tulevikku. Ühele meist näib oma vundament filigraanne, teisele aga lõputut arengut ootav aluspind. Ühtemoodi pessimistid mõlemad. Aga...

"Oh ilus hetk, oh viibi veel! "(Goethe)

2010-05-03T15:37:00.006+01:00

"... ei katta siis saa maisel retkel
mu jälgi unustuseliiv.
Ses aimuses täis õnne on mo vaim.
Oh ülev hetk, mo elu ilusaim."

"...vaid see on väärt nii vabadust kui elu,
kes pidevalt neid kätte võitma peab."

une nägu

2010-05-02T16:56:00.004+01:00

Ununenud unistused elustuvad unes./ Sädelus, mis peidab end veel sadamata lumes,
sosistab taas võimalikuks uued algused./Sõnad on ju kenad kõik, vaid mõned ilukõned
takistavad sügavasse unne laskuda.( Ott Arder)

9 kuud suhtlemist ilmutab end ununenud unistustes, uutes une nägudes; mäletused neist nägudest tikivad oma loomu päikeses pleekinud juukselokki ja naerukurdu.

Tasuta reis ümber Päikese

2010-04-30T17:08:00.005+01:00

Eve arvas mulle sobivat: Päev on miniatuurne igavik.. (aa)

Tunnen puudust neist hetkedest, naeratustest, utsitustest ja ühistest asjalikest hetkedest.

Ehkki..

2010-04-28T20:41:00.005+01:00

... olen pilvepiiril kiikuja ja muidu roosa manna.
OLI siiski tänane päev eriline ning armas, vaatamata sellele, et toimus ühiskonna eksam. Teadmine, et hoitakse siiralt pöidlaid(eriti pere ja P ja R ja E), andis julgust ja reipa meeleolu maksude-arenguabide-vabadevastustuste maailmas orienteerumiseks. Mul õnnestus osaks saada võistluste miljööst ning isaga keskutelemistest. Vahva kuubis! Väga armas oli jõuda koju ning siin vaiksel taas sisse sulanduda. Homme leivategu kaa!
Palju-palju emotsioone. Kihvt põnevus geograafia lainel enda tõestamiseks!
Aga, et .. toredad olete!

Ja.. vabandan oma ülevoolava õnnetunde pärast.. kui paha hakkab, ärge lugege!

Mis on ühist põhiseadusel, viinamarjamahlal ja Vilma Kuigeril?

2010-04-28T11:33:00.006+01:00

2/3 eksamitest tehtud, põnevus kõdistab kui mõtlen, et õpin iseseisvalt geograafia eksamiks(:
Eks näib kuis läheb, aga kirjandil kaotan vist ortograafia punkte.

H: Kui jõehobu on rabamülkas kinni ning teda varitsevad selle kõrval kümme lõvi, kuidas ja kas Sa päästaksid jõehobu välja?

K: Hm.. ei. Sest jõehobu on kannatlik ning jõuab seetõttu lõvide kannatuse katkemise ära oodata.

H: Mina küll kustutaksin lõvid pildilt ning päästaksin jõehobu.
(Ise võidukalt särades!)
K: Neh.

Tahtamaal ..

2010-04-25T13:31:00.010+01:00

-

H: Kuidas Sa aitaksid jõehobu rabamülkast välja?
(näitab pilti)

K: Hmm.. (pikk paus) .. nõnda! Joonistaksin!

(´´) ( !! )

Igaühe õnn on kordumatu: 518

2010-04-24T13:33:00.006+01:00

Kui kõnelda üksainus kord,
on vastutus nii suur,
et ükski sõna ei näi väärt,
et öelda.

Kui elada üksainus kord,
on võimalus nii suur,
et tardud
ning ta tummalt lased mööda.

(Kareva)

Päev, mis oli täis ootust ning uudishimu, mil tõestasin(eks näeb kui hästi)end.
Päev täis hetki, mil olin meeles ka kaugetel. Tunnen väga puudust teist!!

koos

2010-04-23T06:28:00.003+01:00

" Eesti on nagu kannel eestlase käes. Olen aastakümneid sõrmitsenud ta keeli ja püüdnud kuulata ta helisid. Olen oma kodumaad väga usaldanud ja mul pole temas kungi tulnud pettuda. Ta on mind kandnud selle sõna otseses ja kaudses tähenduses ja väga hoidnud.
Nii hea oleks seda niisamasuguse veendumusega ütelda ka oma inimeste kohta."

Fred Jüssi

3:30

2010-04-23T01:52:00.000+01:00

U n d . e i . o l e.

32A !

2010-04-21T17:14:00.008+01:00

/.../
Andku julgust, mõtteviisi ellu
kaasa endistviisi meile meie armas kool.
Igaüks meist ise, ise oma rahva olemise
vaimsuse ja ilu loob..
/.../

Viimane koolikell ja klassijuhatajatund. Armas päev ning veelgi armsamad iseloomud.

Püha(-)päev

2010-04-19T19:13:00.002+01:00

Sooja päikese kiirtes nüüd meil on olla hea

Nädala pärast olen tühi

2010-04-17T20:10:00.002+01:00

Praeguseks on kogunenud niivõrd palju emotsioone. Üritan lähiajal asjalikuks hakata, et need ilusti korda seada. Uskumatu, et ma seda ütlen, aga.. mulle hakkab Tallinn isegi meeldima. Hea on kanda maski. Huvitav, et raskusi ei valmista selle eemaldamine.. Ootan nädala möödumist, ootan kuu ja kolme saabumist. Kuid tahan tutvuda ikka rohkem ja rohkem nende isiksustega, kellest arvatavasti siis veidi kaugenen.. Hindan neid pärleid. Hindan tõesti väga!

11 päeva kirjandini..

2010-04-13T19:40:00.002+01:00

Ja ma nutan ja naeran ja igatsen.
Loon ning lõhun seoseid.
Ikka armastan ja imetlen ja ootan.
Loon ning lõhun end.
Lihtsakoelistest tunnetest sõlmitsen keerukujud ja -lisused.
Hetkest, tänast ja homset, otsin mõtte, mida endas nõnda kanda.
Olen õnnelik, sest tunnen. Olen põnevil, sest hindan.
Ootan nii paljut, nii ääretult erilist.

12 päeva kirjandini..

2010-04-12T19:42:00.002+01:00

Ainult lapsed suudavad suudelda valgust.
Ainult lapsed suudavad naeratada nii, et selles pole nukrust.
[—]
Kui lapsikud on lootused!
Mõelda ainult — niiviisi lummata ja lummata! (Alliksaar)

Ja mõned sammud veel ning kirjand ongi käes. Punktid, mis määravad selle, mis minust saab järgmisel aastal.
Jalutasin täna Epp Kristeliga ning mütlesin temaga. Ta mõistis kõik ja kuulas suuril silmil. Naisel koeraga oli õigus, Epp Kristel ongi tark. Vaid ehk Liisi või oma last võin rohkem imetleda kui teda. Ta lõimib oma spontaansete itsitustega, püüetega ninnu-ninnu teha ja vahvate sõnaleiutistega mo maailma heatujulisust ning indu seista vastu veel üsna võõrale härra Tulevikule. Epust saab kindlasti kunagi muusa, inspireerija ja avastaja. Hakkan kindlasti temast ja ta vahvast emast, õpetajast järgmisel aastal puudust tundma..

"Fraktalia" Kareva

2010-04-10T20:00:00.003+01:00

Es war geboren aus der seltsamen, den Unbeteiligten unverständlichen Ehe einer Tänzerin und eines Philosophen;
Aus dem flüchtigen Liebesvereinigung von Schönheit und Wahrheit; aus dem Zusammenklang der Gegensätze inmitten erbleichender, einstürzender Welten.
Auf seiner Stirn bewegten sich Schatten und spielte der Gedanke; in der Grazie seiner Handgelenke verbag sich die königliche Unahnbarkeit.
Blaues Blut, ach, pulsierte in seinen Adern, die unter der fast durchsichtigen Haut mal aufscheinend, mal verschwindend rätselhafte Muster formten. Dieser Rhythmus, diese Ruhe war in ihm und sein – geradezu wie ein Ozean – bodenloses, klares und salziges Geheimnis.
Es kannte weder sich selbst noch seine Wirkung, mit grossen Augen schaute es sein Spiegelbild in den glänzenden Augäpfeln, im Staunen und in der Freude, in der Wut und im Entsetszen der Menschen. Es existierte, das genügte, die Welt schimmerte durch es hindurch und gestaltete die Fantasie.
Einmal, an der Schwelle der Nacht, in einen Drehspiegel blickend begriff es plötzlich: Es war ein Gedicht.

2010-04-07T18:50:00.002+01:00

Su mindud tee
jäi minu sisse
see tume mets
ja jahtund maa

ma tulen taas
su sammudesse
ja ma ei tea
mis minust saab

D.K

Võit enese üle on kahekordne võit

2010-04-06T17:06:00.001+01:00

Sündides saab pisikesest inimesest ehitaja. Aegamööda oskusi täiustades ehitab ta mandritetriivi, jääaja, maailmasõdadega kaasnenud muutustest puutumata jäänud inimloomusele kui vundamendile oma isiksuse maja. Samm-sammult õpib ta kasutama minevikumustrite, eksimuste ja enese omapära lõimumist. Mõnikord leiab inimlaps abi kirjanike tegu-, nimi- ja omadussõnadest koosnevate ehitiste valmistamisviisidest ning üha täiustudes ja pingutades leiab õnnetunde koduaknast, oma kätega meisterdatud kogemuste pagasist. Sest...

Ehkki inimloomus ei ole ajas muutunud, on isiksuste ideaalid siiski teisenenud. Püütakse avastada tõelise õnne valem ja ülim intelligents. Selmet püüda oma olemust mõista ning arendada, mõõdetakse end teiste inimeste joonlaudadega. Mõnel juhul on võrdlus arengut soosiv protsess, kuid enamjaolt vaid reeglit kinnitav erand kui sedagi. Eff Mihkel Muti teosest “Pingviin ja raisakass” ei suutnud leppida sellega, et tema man ongi olla üksnes mutrike süsteemis, mistõttu proovis hoopis omaks võtta võõraid elustiile ning põhimõtteid. Effist ei saanud erand ja seda mõistnud, naases oma mina-pildi juurde tagasi, saavutades nõnda igatsetud rahulolu. Võib-olla ongi hea, kui igaüks esialgu oma elueesmärgi leidmiseks esmalt teiste mõttemaailmadega tutvub, sest ka vigadest ju õpitakse! Kuid...

Albert Einsteinilt küsiti kord, milles peitub tema ja ülejäänud inimeste intelligentsi erinevus ning pärast lühikest mõtlemist lausus ta: “Enamik inimesi lõpetab heinakuhjas otsimise, kui on esimese nõela leidnud, kuid mina jätkan, et leida veel ka teine või kolmas ning kui mul väga veab, neljas või viies. “ Kõige leidlikumad ja geniaalsemad mõtted peidavadki mu arvates end lihtsates asjades ning nende märkamises. Elamise erilisuse tajumine algab siis, kui tuntakse ära enese piirid ning sellele järgnev selgus annabki vundamendi majale, mida elukestvas arengus aina täiustada. Psühholoog Anatoli Nekrassovi mõte kinnitab minu oma. Ta on öelnud, et maailmalt saab oodata vaid selliseid muutusi, millega ise oled juba kaasa läinud ja omaks võtnud. Seepärast peabki ümbritseva mõistmiseks esmalt ennast kogu täiuses mõistma. Ent...

Teooria ilma rakenduseta ei vääri rahulolu, see on pelgalt maja elaniketa. Nõnda nagu teadvus iseendast nõuab suurt tööd ja deboravaarandlikke märkamisi, vajab ka areng sihikindlust ning lõppematut kannatust. Ishmael Baeh kirjutab teoses “Kaugel ära” oma sõdurielust. Ta teadis juba varakult oma tõelist kutsumust, ent kodusõda raputas tugevalt maailmapilti. Nii jäi eneseteostus soovitud suunas esiti pooleli, sest end tuli kehtestada hoopis lahinguväljal, olles vaid 12-aastane poisike. Mind panid Ishmaeli kogemused oma elu enam väärtustama. Ta sai võidu enese üle isegi pärast kannatusterohket lapsepõlve ja minu kohus on reinveidemanlikult sihikindel olla ning see ilma taoliste raskusteta saavutada. Ja...

“Minu sõnad on rahategemise DNA-mudel. See on selline vahetuskaup: minult sõna, sõna valgustab. Sinult raha valgustuse eest, “ lausus Jaffa Kaur Kenderi teoses “Yuppie-jumal”. Yaffaks on mees, kes teab, mida elult tahab, olles ka otsekohene. Ta oma täielikku selgust endast ja oma võimetest ning seeläbi oskab kirjutada reklaame, mis isegi skeptikuid ostlema meenutavad. Yaffa seab oskuslikult süütutesse sõnadesse püüniseid ning just võit iseenda üle tagab topeltnaudingu, kui kergeusklikud neisse siplema satuvad. Võib-olla kasutabki ta just oma varasemaid nõrkusi ja valupunkte edukaks manipuleerimiseks. Vigadest ning nendega elama õppimine garanteerib kasuliku vahetuskauba ükskõik kui palju toormaterjali, eksimusi on kogetud. Sest...

Igaüks on eluaegne ehitaja, kes püüab leida parima meetodi täiusliku maja ehitamiseks. Inimhing tunneb õnne oma kannul alles siis, kui leiab lihtsast tõe ja endast kõik. Ta areneb üksnes siis, kui oskab omandatud informatsiooni kasutada ning mõistab raskuste ja eksimuste hinda. Imiteerida oskavad kõik, ent kasulike nopete tegemine teiste eludest ei ole paljudele jõukohane. Ehitajast saab ajapikku loodud ehitise täisväärtuslik ning ainuõige elanik, kes teab selle väärtust ja minevikku. Meister saab kahekordse võidu enese ning maja, oma arengu, täielikust tajumisest.