teisipäev, 27. september 2011

Sest olen õnneseen ma!


Reedel sai mo eriline õnneseenelikkus alguse: varahommikul sündis Tuiskude perre lisa, lõunal algas imeline sügis ning õhtul naases väga-väga kallis ning armas sõber, Henek! Nii meeldiv oli tõdemus, et pärast aastast mittenägemist, tundsin Heneki vastu sama suurt imetlust, soojust ja armsust. Tema olemus taotleb minus olema parem, hoolivam ja tähelepanelikum. Ta on kõige parem isiksus!
Hetked, mis leidsid aset reedel-laupäeval on emotsioonide rohked: uudishimulikud oravad Männipargis, matk Nõmmelt Mustamäele, juhuslikud vestlused tänaval (pöörduti just Heneki poole), südamlikud vestlused ja kallid ning meie kolmiku (mina-Reigo-Henek) veinitamine ja Austraaliale omase õppimine ("Nou vorrriees, Maaait!"). Mo nädalavahetus oli lihtsalt imeline, kui välja arvata asjaolu, et sain haigusepisiku sellest võrratust ajast.. Esmaspäeva hommikune mõmmijörin oli lihtsalt uskumatu.
Ja Eile.. igatsedes meeletult tagasi vastnähtud Koaalapoissi, valutasin kurku ning vajusin kaunis melanhoolsetesse mõtetesse (Reigo muidugi toetas armsal viisil - muretsedes, kallistades). Teokarbikäevõru randmel, olin üsna nukrameelne ja sellest saigi vist alguse Reigo mõte teha mulle ka varajane sünnipäevakink! Eile õhtul, pool 11 jõudis ta korterisse koos pappkarbiga, mille sees oli... Lotta! Just nii Latte värvi kui üks Lotta võiks olla! Mo meeletu õnnetunne sarnases sellele, kui sain 7-aastaselt endale jõuludeks kaua-kaua igatsetud joonistuspinali (A4 ja kõikide tarvikutega). Olin lihtsalt niii õnnelik, et hommikul ärgates kartsin, et möödunud õhtu oli uni.. kuid ei.. Siin ta mul on.. mo väike preili Lotta! Armastan selle kingi eest Reigot nüüd veeeelgi enam!;*

neljapäev, 15. september 2011

Kassiseloom


See the kitten on the wall,
sporting with the leaves that fall.
Withered leaves - one - two and three
from the lofty elder tree.
Though the calm and frosty air,
of this morning bright and fair.


Te ei oskaks eales arvata, KUI väga ma igatsen endale kassi. Kõige suurem igatsus. Igatsen kassipoega, kes ootab mind koju ning mina teda endaga aega viitma. Olen märganud, et minus on viimasel hoolitsuse ülejäägid. Reigo on ju iseseisev!, askeldab omaette päris palju ega taha, et ma temaga kogu aeg ninnunännutaks. Kinkige mulle õpetajate päeval kassipoeg, Mjäu!

Liisi päevitab Inglismaal ning mina loen, kõrvu kostumas statsionaarne vihm ning tuul. Kui õiglane? Mulle meeldib vihm, see loob turvatunde, aga.. mitu ööpäeva järjest on ikka natuke palju. Mo viimased päevad on täis lastekirjandust ning kooliasjadega tegelemist. Veidike mahub mo hetkedesse Reigot ning armsaks saanud rühmakaaslasi. See on nii veider, et olnud aasta juba koos oma rühmakaaslastega samades loengutes olnud, avastan ikka ja jälle armsaid ning kihvte inimesi, esirinnas Merlini, Piia ja Mairiga. Enamik/Kõik mo rühmakaaslased on südamlikud, positiivsed ja naerusuised. Nii hea on õppida koos sarnaste huvidega inimestega, üksmeel on pea kõiges. Väga nunnu on tunda koridoris emaga telefonis rääkides ühtäkki enda silmadel sooje käsi, ootamas, et ära arvaksin, kellele need kuuluvad. Piia on see, kes nakatab ülima rõõmsameelsusega ning Merlin, kes ei saa eksisteerida ilma liiteta Naerusuine.
Reigo on mul ka armas, näitab koleda vihma korral hommikuti nunnusid videosid Youtube`st, viimatiseks osutus imearmas siilipoeg - need kõrvad ja naba! Nunnumeeter põhjas!
Esmaspäeval käisin Mirksi üle hulga aja hoidmas ning mind tabas positiivne üllatus. Mirks siiski vaatamata alatisele emmehädale, nautis ka minuga koos olemist. Kallistas ning musitas pea kogu aeg. Kiikusime ja naersime, jooksime ning paitasime. Nalja sai temaga palju! Mis Mirksi hoidmise juures peale Mirksi meeletu armsuse on hea, on see, et tunnen end tema ema seltsis vabalt. Jane on väga intelligentne, isepäine ning omas võtmes kassilikult armas! Nii äge on teda näha jutustamas Mirksi taaskordsetest seiklustest, tegemistest. Emotsioon on võrratu! Mirksi ema on üks neist inimestest, keda tõesti väga imetlen, kellelt mul on nii palju õppida ning kelle kõrval tunnen, et oi kui palju ma ei tea või et kas üldse midagi tean!
Elu jookseb viimasel ajal vihmasusele vaatamata kiiresti ning nädal möödub nädala järel. Homme tuleb ema linna ning siis saab nalja. Koju tõttan kaa see nädalavahetus! Ai, vaene ema lemmik Pammi, ta saab kogu selle mo tulevasele kassipojale mõeldud hoolitsuse ja helluse nüüd endale!

Ps! Armsad olete! :*