esmaspäev, 10. jaanuar 2011

Täna öösel nägin unes, et olin ema.


Esimene, mida unenäost mäletan, on see, et esiti oli valehäire emaks saamisest. Mind valdas siis kurbus, ääretu tühjus. Järgmisel hetkel aga naersin oma imelise õnne üle - olin saanud tütre, kellele panin nimeks Liisi. Nõnda ma siis jalutasin oma Liisiga ülikooli koridorides ja nautisin imetlevaid pilke oma imearmsal tütrel. Olin õnnelik. Olin nii õnnelik ja ärgates ei tahtnud lahkuda sooja, kaitsva teki alt, et unustada too ilus ja heldimust tekitav uni. Usun, et paljud.. minuealised noored naised igatsevad emadust, olla ise ema, hoida süles enda pisikest. Aeg aga on see, mis kaugemale kulgedes meid aina paremateks teeb. Jään ootama seda hetke, mil hoian teda oma embuses.

4 kommentaari:

  1. ... et siis Liisi jh? :P
    Ehk tuleb Sul peagi see õige tunne, mil tead, kes on veel täiuslikkusest puudu. Mina igatahes ootan seda aega juba väga, mil võiksin tädiks saada. Ja Sa tead seda ;)

    Kihvt unenägu!

    (jee, sain ka lõpuks kommenteerida Su põnevat postitust.)

    VastaKustuta
  2. Kuidasmoodi küll said kommenteerida??:D

    PS! naljakas jah, et Liisi nimeks:D

    VastaKustuta
  3. ma ei teagi, nüüd äkki saan ;)

    VastaKustuta
  4. Oi, Kairi.. Jääme ootama:)!

    VastaKustuta