reede, 31. detsember 2010

2010


Aasta algas Riinu, Liisi ja Kareli seltsis. Veel on avamata meie soovid, ootused siis veel uuele, 2010.aastale. Peab need vaid veel klaverikastist ümbrikutest üles otsima.
Veebruaris-märtsis sain endale väga-väga hea sõbra, Heneki. Vaatamata sellele, et olime kaks ja pool aastat olnud klassikaaslased, avastasime just tänu kirjandile teineteist kui ka head sõpra, vestluskaaslast.
Veebruaris-märtsis sagenesid kõned, vestlused härra Kebjaga. Elasin kaasa tema eurotrippe ja teisi üritusi. Aprillis oli too kurikuulus lõpukirjand, millega ei täitnud ma küll oma ootusi, unistusi, ent päris kurta ka ei saa, 75 punkti on ju ka midagi. Aprillis oli ka teine eksam, ühiskonna oma, läks üle ootuste hästi, sain kolmepäevase õppimise tulemusena Reigoga sama tulemuse, 71 punkti. Mai oli vast üks olulisematest kuudest sel aastal. Esiteks sain kokku Tallinnas Reigoga ning sellest hetkest algas meie ajaarvamine!! Teiseks, tõestasin endale iseseisvalt geograafia eksamiks õppides, et suudan oma eesmärke täita. 1. juunil sooritatud eksam tõi 80 punkti, mis oli täpselt eesmärgikohane. 2. juunil sai aastaseks pisike Epp Kristel - mo lemmik itsitaja ja rõõmupall. Käisin tema esimesel sünnipäeval ning esimest korda said kokku mo ema ja Eve. Väga tore külaskäik! Juunis oli ka meie, Kuressaare Gümnaasiumi 32. lennu lõpetamine - väga uhke, emotsionaalne ning ilus üritus! Kaunis punkt kolmele toredale aastale. Juunis pidasime Reigoga oma esimesed jaanid. Suvi möödus suurel määral ratastel, tegime Reigoga diili, et nii palju kilomeetreid, kui mina sõidan jalgrattaga, tema loeb. Olen uhke, et neid lehekülgi sai üle kuuesaja (aa). Tõestasin oma teisele poolele, et pingutan tema nimel - käisime ratastega Juurus(edasi tagasi 200km). Juulis käisin vastuvõtueksamitel, mõni õnnestus, mõni mitte. Augusti lõpus kolisin Tallinnasse ning senine vahemaa 100km vähenes mo ja Reigo vahel hm.. 50 korda?!:) Uus kool, uued inimesed - kõige sellega võttis harjumine aega, ent mo juubel ja teised sünnipäeva möödusid hästi ning lõbusalt. Novembris sain tuttavaks Maarja Mirali perega ja Miraliga, keda nüüdseks olen juba veidi üle kuu hoidmas käinud. Mirali vanemad, kodu, kassid ning eelkõige Maarja Mirali ise on väga toredad, erilised ning nende peale mõteldes tunnen ja teadvustan, et õiged inimesed leiavad tee/Sa ise leiad tee õigete inimesteni. :) Aasta lõpus sai tähistatud Meie poolt aastat ja Reigo juubelit ning mõlema pere seltsis vahvaid-südamlikke jõule.
Ehk selles aastas oli palju mitterõõmustavat: pettumust valmistav kirjanditulemus, Reigo vanaema surm, minu vanatädi surm, TLÜ vastuvõtueksamil ebaõnnestumine, sõpradest kaugenemine, ent rõõmustavaid sündmusi oluliselt rohkem ning muudavad 2010.aasta Suurepäraseks!;*

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar