pühapäev, 3. oktoober 2010

Hommik on minu


Ükski teine päeva osa ei tundu mulle armsam kui hommik, mil ümberingi on vaikne, tärkamas ning võin olla isekeskis. Oivaline! Kahe päeva pärast toimub mo vanuse kümnendimilleenium ja sellega kaasnev tunne on kummaline. Olen peagi kahekümnendates. Veelgi kummalisem! Vaikselt, kuid siiski, tahan avastada elu ja elada nõnda, et selle IGA hetk mulle kordumatult eriline ning südamelähedane näiks. Tahan armastada elu, nõnda kui armastan selle osi. Soovin kirjutada oma rajale imepära.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar