kolmapäev, 1. september 2010

Üsa-, pesa- ja alusharidus


1. september tõi mulle uue eeskuju; uue inimese, kelle mõtete üle pikemalt juurelda ning millele pidama jääda.
Ülo Vooglaid on Eesti sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik, ühtlasi ka Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Mul õnnestus tema loenguid kuulata ühes terve LÕ rühmaga härra Voolaiu enda kodus. Ta peab lugu väga alusharidusest ning selle tähtsusest. Üleüldse, on härra Vooglaid ääretult sotsiaalne. Näiteks võtab osa eesti noorte haridust puudutavatest küsimustest, võtab oma perre probleemsete perede lapsi. Nood kolm tundi, mil teda kuulasin, andsin mulle tohutult juurde. Sain ideid lõpu- ja uurimistööks. Üks tema soovitus meile oli, et me leiaks endas selle oma, milles end parimaks arendada. "Inimene peab kõigest teadma natuke, kuid vähemalt ühest peab ta teadma kõike!"

Arhitektid ütlesid,et nende töö on raskem kui arstide oma,sest arstid saavad oma praagi maa alla matta.Nemad aga mitte. Ülo Vooglaid ütles sellepeale, et õpetajate töö on veel raskem kui arhitektide oma, sest arhitektide praak vähemalt ei paljune!

Härra Ülo Vooglaiu loengute ajal, olles ühes oma alushariduse pedagoogi eriala rühmaga mõistsin, et olen õiges kohas ning õigete inimestega. Mul on imetore rühmajuht ning tutvusin vahva rühmakaaslasega, kes näeb oluliselt noorem välja, kui tegelikult on. Sirle lõpetas gümnaasiumi 9 aastat tagasi ning tal on kaks last. Ta on väga palju vahepealsete aastatega enda silmaringi psühholoogia vallas laiendanud. Äärmiselt vahva oli temaga mõtteid hariduse valdkonnas vahetada. Sirlega vesteldes pitsitas tunne, et igatsen keskustelusid Evega tõeliselt väga!

Mulle meeldib olevik, ent nagu ikka kõditab tunne tuleviku ees!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar