pühapäev, 5. september 2010

Pai☺


"Mitte keegi pole jätnud, nutt kurgus, hüvasti Eukleidese geomeetria või aatomite perioodilise süsteemiga. Keegi ei vala pisaraid, sest ta peab lahti ütlema internetiühendusest või korrutustabelist. Maailm on see, millega inimene hüvasti jätab, see on elu, muinasjutt. Inimene jätab hüvasti väikese hulga inimestega, keda ta tõesti armastab." (Jostein Gaarder)

Pahatihti olen turtsuv Kairi. Solvun, sest Sa ei räägi minuga hommikusöögilauas. Solvun, kui Sa ei märka, et Sind aina-aina imetlen. Kuid kui Sa märkad, et ma turtsun, olen vististi varbaotstenigi meelitatud ning olen õhinal valmis oma huultega So põsel maanduma!

Mo nädalavahetuses oli seekord vähe inimesi: Reigo, vanavanemad, Rauno ja tsipake isa-ema-Maarjat. Taaskord udupäätasin, kuid tänu millele nägin kaksikuid Kadit-Otti. Iga esmapilgul näiv halb tõepoolest ONGI millekski hea. Kui me saanuks varem bussile,kas oleks Reigo siis oma pead mo õlale toetanud ning unne vaikselt suikunud? Kas oleksin teinud meile sama häid pannkooke kui vanaema omad? Kas oleksin saanud veeta oma tõbise pühapäeva õhtu koos Reigoga? Ei, ma küll ei usu.


Mo nädalavahetuses oli seekord vähe inimesi. Loodan palju, et nädala sees mitte! ☺

1 kommentaar:

  1. Üle pika aja piilusin So blogit ja sihuke Kairi-igatsus tuli peale... Sõnakasutus ja stiil on väga üle prahi. Tüdruk-sul on annet!

    VastaKustuta