laupäev, 12. juuni 2010

tuulest püüan

Ma olen enda jaoks kõik ja mitte midagi. Päeval püüan täiuslikkust ning öösel nutan oma ebatäiuslikkuse haual. Tema on kõik ja mitte midagi. Kiirgab endast nii päikest kui kuud, ent ring saab täis. See näib nõnda täiuslik nagu mitte miski. Üks laaneloom ning ei midagi muud. Üht inimest ega kedagi teist.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar