teisipäev, 6. aprill 2010

Võit enese üle on kahekordne võit

Sündides saab pisikesest inimesest ehitaja. Aegamööda oskusi täiustades ehitab ta mandritetriivi, jääaja, maailmasõdadega kaasnenud muutustest puutumata jäänud inimloomusele kui vundamendile oma isiksuse maja. Samm-sammult õpib ta kasutama minevikumustrite, eksimuste ja enese omapära lõimumist. Mõnikord leiab inimlaps abi kirjanike tegu-, nimi- ja omadussõnadest koosnevate ehitiste valmistamisviisidest ning üha täiustudes ja pingutades leiab õnnetunde koduaknast, oma kätega meisterdatud kogemuste pagasist. Sest...

Ehkki inimloomus ei ole ajas muutunud, on isiksuste ideaalid siiski teisenenud. Püütakse avastada tõelise õnne valem ja ülim intelligents. Selmet püüda oma olemust mõista ning arendada, mõõdetakse end teiste inimeste joonlaudadega. Mõnel juhul on võrdlus arengut soosiv protsess, kuid enamjaolt vaid reeglit kinnitav erand kui sedagi. Eff Mihkel Muti teosest “Pingviin ja raisakass” ei suutnud leppida sellega, et tema man ongi olla üksnes mutrike süsteemis, mistõttu proovis hoopis omaks võtta võõraid elustiile ning põhimõtteid. Effist ei saanud erand ja seda mõistnud, naases oma mina-pildi juurde tagasi, saavutades nõnda igatsetud rahulolu. Võib-olla ongi hea, kui igaüks esialgu oma elueesmärgi leidmiseks esmalt teiste mõttemaailmadega tutvub, sest ka vigadest ju õpitakse! Kuid...

Albert Einsteinilt küsiti kord, milles peitub tema ja ülejäänud inimeste intelligentsi erinevus ning pärast lühikest mõtlemist lausus ta: “Enamik inimesi lõpetab heinakuhjas otsimise, kui on esimese nõela leidnud, kuid mina jätkan, et leida veel ka teine või kolmas ning kui mul väga veab, neljas või viies. “ Kõige leidlikumad ja geniaalsemad mõtted peidavadki mu arvates end lihtsates asjades ning nende märkamises. Elamise erilisuse tajumine algab siis, kui tuntakse ära enese piirid ning sellele järgnev selgus annabki vundamendi majale, mida elukestvas arengus aina täiustada. Psühholoog Anatoli Nekrassovi mõte kinnitab minu oma. Ta on öelnud, et maailmalt saab oodata vaid selliseid muutusi, millega ise oled juba kaasa läinud ja omaks võtnud. Seepärast peabki ümbritseva mõistmiseks esmalt ennast kogu täiuses mõistma. Ent...

Teooria ilma rakenduseta ei vääri rahulolu, see on pelgalt maja elaniketa. Nõnda nagu teadvus iseendast nõuab suurt tööd ja deboravaarandlikke märkamisi, vajab ka areng sihikindlust ning lõppematut kannatust. Ishmael Baeh kirjutab teoses “Kaugel ära” oma sõdurielust. Ta teadis juba varakult oma tõelist kutsumust, ent kodusõda raputas tugevalt maailmapilti. Nii jäi eneseteostus soovitud suunas esiti pooleli, sest end tuli kehtestada hoopis lahinguväljal, olles vaid 12-aastane poisike. Mind panid Ishmaeli kogemused oma elu enam väärtustama. Ta sai võidu enese üle isegi pärast kannatusterohket lapsepõlve ja minu kohus on reinveidemanlikult sihikindel olla ning see ilma taoliste raskusteta saavutada. Ja...

“Minu sõnad on rahategemise DNA-mudel. See on selline vahetuskaup: minult sõna, sõna valgustab. Sinult raha valgustuse eest, “ lausus Jaffa Kaur Kenderi teoses “Yuppie-jumal”. Yaffaks on mees, kes teab, mida elult tahab, olles ka otsekohene. Ta oma täielikku selgust endast ja oma võimetest ning seeläbi oskab kirjutada reklaame, mis isegi skeptikuid ostlema meenutavad. Yaffa seab oskuslikult süütutesse sõnadesse püüniseid ning just võit iseenda üle tagab topeltnaudingu, kui kergeusklikud neisse siplema satuvad. Võib-olla kasutabki ta just oma varasemaid nõrkusi ja valupunkte edukaks manipuleerimiseks. Vigadest ning nendega elama õppimine garanteerib kasuliku vahetuskauba ükskõik kui palju toormaterjali, eksimusi on kogetud. Sest...

Igaüks on eluaegne ehitaja, kes püüab leida parima meetodi täiusliku maja ehitamiseks. Inimhing tunneb õnne oma kannul alles siis, kui leiab lihtsast tõe ja endast kõik. Ta areneb üksnes siis, kui oskab omandatud informatsiooni kasutada ning mõistab raskuste ja eksimuste hinda. Imiteerida oskavad kõik, ent kasulike nopete tegemine teiste eludest ei ole paljudele jõukohane. Ehitajast saab ajapikku loodud ehitise täisväärtuslik ning ainuõige elanik, kes teab selle väärtust ja minevikku. Meister saab kahekordse võidu enese ning maja, oma arengu, täielikust tajumisest.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar