reede, 31. detsember 2010

2011


Kairi ja Reigo soovivad teile parimat uut aastat!;*

2010


Aasta algas Riinu, Liisi ja Kareli seltsis. Veel on avamata meie soovid, ootused siis veel uuele, 2010.aastale. Peab need vaid veel klaverikastist ümbrikutest üles otsima.
Veebruaris-märtsis sain endale väga-väga hea sõbra, Heneki. Vaatamata sellele, et olime kaks ja pool aastat olnud klassikaaslased, avastasime just tänu kirjandile teineteist kui ka head sõpra, vestluskaaslast.
Veebruaris-märtsis sagenesid kõned, vestlused härra Kebjaga. Elasin kaasa tema eurotrippe ja teisi üritusi. Aprillis oli too kurikuulus lõpukirjand, millega ei täitnud ma küll oma ootusi, unistusi, ent päris kurta ka ei saa, 75 punkti on ju ka midagi. Aprillis oli ka teine eksam, ühiskonna oma, läks üle ootuste hästi, sain kolmepäevase õppimise tulemusena Reigoga sama tulemuse, 71 punkti. Mai oli vast üks olulisematest kuudest sel aastal. Esiteks sain kokku Tallinnas Reigoga ning sellest hetkest algas meie ajaarvamine!! Teiseks, tõestasin endale iseseisvalt geograafia eksamiks õppides, et suudan oma eesmärke täita. 1. juunil sooritatud eksam tõi 80 punkti, mis oli täpselt eesmärgikohane. 2. juunil sai aastaseks pisike Epp Kristel - mo lemmik itsitaja ja rõõmupall. Käisin tema esimesel sünnipäeval ning esimest korda said kokku mo ema ja Eve. Väga tore külaskäik! Juunis oli ka meie, Kuressaare Gümnaasiumi 32. lennu lõpetamine - väga uhke, emotsionaalne ning ilus üritus! Kaunis punkt kolmele toredale aastale. Juunis pidasime Reigoga oma esimesed jaanid. Suvi möödus suurel määral ratastel, tegime Reigoga diili, et nii palju kilomeetreid, kui mina sõidan jalgrattaga, tema loeb. Olen uhke, et neid lehekülgi sai üle kuuesaja (aa). Tõestasin oma teisele poolele, et pingutan tema nimel - käisime ratastega Juurus(edasi tagasi 200km). Juulis käisin vastuvõtueksamitel, mõni õnnestus, mõni mitte. Augusti lõpus kolisin Tallinnasse ning senine vahemaa 100km vähenes mo ja Reigo vahel hm.. 50 korda?!:) Uus kool, uued inimesed - kõige sellega võttis harjumine aega, ent mo juubel ja teised sünnipäeva möödusid hästi ning lõbusalt. Novembris sain tuttavaks Maarja Mirali perega ja Miraliga, keda nüüdseks olen juba veidi üle kuu hoidmas käinud. Mirali vanemad, kodu, kassid ning eelkõige Maarja Mirali ise on väga toredad, erilised ning nende peale mõteldes tunnen ja teadvustan, et õiged inimesed leiavad tee/Sa ise leiad tee õigete inimesteni. :) Aasta lõpus sai tähistatud Meie poolt aastat ja Reigo juubelit ning mõlema pere seltsis vahvaid-südamlikke jõule.
Ehk selles aastas oli palju mitterõõmustavat: pettumust valmistav kirjanditulemus, Reigo vanaema surm, minu vanatädi surm, TLÜ vastuvõtueksamil ebaõnnestumine, sõpradest kaugenemine, ent rõõmustavaid sündmusi oluliselt rohkem ning muudavad 2010.aasta Suurepäraseks!;*

kolmapäev, 29. detsember 2010

Vend pealinnamail


28.detsember 2010 = toreruudus päev :)
Hommikul ärkasin varakult. Tallinna Autobussijaamas ootasime minu venda Raunot. Enne seda aga märkasin platvorm 12-l istumas tuttavat inimest. Kahtlesin ja kõhklesin, kui siis helistasin Taidile ning sain tõestuse, et just tema see oligi. Hea oli näha tuttavat nägu. Ta nägi esimest korda mo teist poolt (:
Raunoga oli vahva! Juba linnaliinibussiga sõitmine oli elamus, sai nalja ja tal oli palju küsimusi. Tegin oma vennaraasule ja Reigole üllatuse lõunasöögiks - jõevähid (Maximas 40.- kg;)) niisiis.. Umbes nelja paiku ruttasime trollile, et minna Solarisse "Väikesed Fockerid". Nalja sai palju, kuid veidi kahtlane, kas too film tegelikult Raunole just kõige sobivam oli. Vasakule poole oli palju meetreid. Kinos käidud, seadsime sammud Raekoja platsile ja Toompeale. Raekoja platsil puges hinge jõulumeeleolu - glöggi, jõulumuusika, piparkoogid ja kaks põhjapõtra :) Toompeal saime mõnusalt mööda lumiseid treppe sumbata ja imetleda lumist Tallinna natuke kõrgemalt kui tavaliselt. Näitasime Raunolegi Sokos Hotelli, kus kohas Reigot esimest korda nägin :) Vanalinnas mütatud, sibasime Baltijaamas trollile ja korra korteris käinud, leidsime end taas trolli pealt pitsa järele minemas. Cananas - juust, paprika, suitsukana, ananass (L) komöödia saatel kadus kui vits vette. Nõnda sama kiirelt saabus ka uni, mis oli igati ära teenitud, arvestades selle päeva müttamisi ning vahvat meeleolu!

teisipäev, 28. detsember 2010

Tuiskam tõdeb...


Varemalt tundus mulle, et toda MINU aega justkui enam polegi. Aina olen kellegagi koos: rühmakaaslaste, korterikaaslaste, Reigoga.
Eile, kui Mirali imes pidžaamas lutipudelist sooja piima, sain aru, et olen arvanud valesti. Mul on oma aega ja kummaline küll.. see on isegi siis, kui olen tegelikult tööl. Hetked Mirali kodus, bussis, trollis on minu. Tema toitmiste, hüpitamiste ja naerutamiste vahele mahub palju neid hetki, mil tekivad minu arusaamad, mulle erilised hetked. Eile kui Mirali rahulolevat mo käekoti mummut lutsis, oli ta nii õnnelik, samuti ka õndsalt lutipudelit pärast söömist imetledes. Kus kohast võtab 10-kuune tüdrukuke sellise õnnetunde ja imetluse? Sellest on nõnda palju räägitud, kuid Mirali näide on kinnitus sellest, et suured inimesed ei oskagi sageli pisikestest asjadest rõõmu tunda, vaid klammerduvad töösse, argipäeva temposse. Pisikesed asjad nagu kiisu imepehme kasukas, lutipudeli helgeid hetkeid meenutav aspekt ja lapsehoidja grimassid.. need ei jää ka alla aastasel märkamata!
Kass, kes tavaliselt kõnnib perekond Rigade kodus isepäi, hoiab eemale ja turtsub, tuli eile, kui Mirali juba magama jäi, mulle sülle magama/nurruma. Nõnda ma siis olin, üks nurruv kass süles, teine õlakohal diivanil, Mirali hüppevalmis poosis unemaal seiklemas ning nood kaks kirkat, millega Alar Sikuga koos Antarktika kõrgeim mäetipp vallutati, jõulutulukestes ja kuuseoksa embuses uhkelt rippumas.
Kaunile õhtupoolikule järgnesid vahvad hetked kõige kallima seltsis ehk siis.. superworms ja siider ning muidugi-muidugi, Carla Bruni oma vapustava häälega.

esmaspäev, 20. detsember 2010

JA




Jumaldan ja Armastan!
Tiina poolt fikseeritud olek "roosamannasus" on endiselt mõjuvõimul, ei ole teda kukutanud koolitööd, argipäev ega ka üha rohkem koos olemine.
Ikka saan lummatud kui vaatan talle silma, näen ta näos emotsioone, kui mind vaatab. Mina, kes ma kuus vähemalt paar korda tuba ringi tõstan, on nüüdseks 7 kuud kestnud emotsioon, tundmus midagi ääretult imelist ja muinasjutulist. Minu/meie muinasloo kurjaks võõrasemaks, hundiks, nõiaks on mo kartus, et iga hea ( ja antud juhul mõõtmatult hea) saab kord otsa. Paranoiatsen pisiasjus.
Ja tema.. too Nuff-Nuff, surmaunest äratav prints, jahimees, ei väsi kordamast, et ta jääb, ta armastab ja hoolib!
Tema sagedased tõestused kaotavad vähehaaval paranoia, raiuvad maha küsimuste rägastiku ning julgustavad uskuma meisse, meie loosse, tema/meie jäävusesse.
Ta on mo lootus, usk ja armastus! Too pool tammest, mis mind tuultes-tormides püsti hoiab!


Väljavõte 31.oktoobri 2009.aasta märkmikust:
Järgmist aastat ootan ka seetõttu, et siis ehk tekib võimalus Reigot rohkem tundma õppida. Ta on senistest meestuttavatest üks tähelepanuköitvamatest ja erilisematest. Mulle teeks au teda paremini teada ja senisest kordi enam läbikäia.

Ta pelgalt ei sümpatiseeri ning ei köida tähelepanu! Ta on too kõik, mida head võib inimhing tunda saada!;*

pühapäev, 19. detsember 2010

e m o t s i o o n i d


Jah, ma olen ääretult emotsionaalne. Võin mõne vea tõttu arvestuses nutma puhkeda, vahel võivad põhjusteks olla ka vaid paar soovitust või hall ilm. Keeruline on olla emotsioonide kütkes. Äärmiselt segadusse ajav on aga tunne, kui Sind süüdistatakse tolle süüdistaja süüs. Minust tahetakse teha süüalust, et lihtsalt veeretada oma tehtu tagajärjekoorem minule.
Ma olen inimene, kes hoolib lõpuni vaid nendest inimestest, kes end mulle avavad ja mind paratamatult saabuvatesse inimlikesse mittemõistmiste tõttu hukka ei mõista, vaid kuulavad ära minu poole, ei turtsu ja ei süüdista.
Minu kõrvale ning mõtetesse jäävad inimesed, kes vaatamata minu kohmakusele ja hajameelsusele, minu poole siiski hoiavad.

kolmapäev, 15. detsember 2010

Minulikkus



INFJ
INTROVERT-INTUITIIVNE-TUNDEINIMENE-OTSUSTAJA
(EII – Eetilis-intuitiivne introvert)




ÜLDINE ISELOOMUSTUS
INFJ tüüp on keeruka natuuriga, sügavalt isikupärane. Suudab mõista inimsuhete keerukust, sest ta on tugeva empaatiavõimega (võimega mõista teiste sisemaailma). Usaldab intuitsiooni ega sõltu kellegi autoriteetsest arvamusest või populaarseks kujunenud seisukohast. Probleemid peaksid teda ainult ergutama mõtlema ja tegutsema. Olles rikka kujutlusvõimega ja sügava huviga teiste inimeste vastu on ta lõpmatu inspiratsiooni ja rõõmu allikaks neile, kellega elus kokku puutub. Tema sisemine elu on liikumapanev jõud kuid võimalikuks nõrkuseks võib saada aeglus, millega ta jagab oma sisemist rikkust. Kuid seda puudust kompenseerib siirus ja hoolitsus abikaasa ja laste suhtes. INFJ tüüp on sõltumatu individualist, keda juhib inspiratsioon, loominguline mõttesähvatus. Mõnikord ei suuda ta mõista, miks tema ideed ei ole teistele vastuvõetavad, miks nad ei tule temaga kaasa. Tema sõltumatus ei ole tavaliselt silmatorkav, sest hindab kooskõla ja sõprussuhteid. Kui vaja, püüab teisi veenda aktsepteerima oma ideid ning nende elluviimise nimel koostööd tegema. INFJ tüüpi inimene tahab kõiges näha teatud mõtet, puudutagu see tööd, suhteid teistega või isegi materiaalset vara. Kõige enam on ta rahul tööga, kus saab rakendada intuitsiooni - näha tähendusi, seoseid, võimalusi. Üks niisugune töövaldkond on õpetamine. Tema empaatiavõimega sobib hästi ka psühholoogiline nõustamine, samuti muud tööalad, kus inimene ja inimsuhete tundmine on väga tähtis. Edu saavutab ta tänu inimlikule soojusele, entusiasmile, keskendumisvõimele ja originaalsusele.

ESMANE MULJE
INFJ tüüp on heasüdamlik ja hoolitsev. Tema juurest lahkutakse sooja tundega. Ta ilmutab üsna selget huvi teiste suhtes ja soovi olla meeldiv ning kasulik igas situatsioonis. Kuigi ta on väga vaikne meeldib inimestel temaga koos olla ja nad tulevad heameelega ta juurde tagasi.

SUHTLEMINE
Kõige peenemalt väljendab INFJ tüüp end kirjalikult. Tal on talent kirjutada selgelt, veenvalt ja mõjuvalt, leides alati õiget sõna. Kuid see omadus sõltub sellest, kuivõrd tal on piisavalt aega mõtiskeluks. Vastasel juhul on ta aeglane eneseväljenduses.

MIS ON ARMASTUS
Minu mõistus, süda ja hing on täis armastust.

SEKS JA LÄHEDUS
See on südame, mõistuse ja vaimu sulam. See on eneseohverdamine vastu tulles abikaasale, et mõlemad muutuksid üheks tervikuks. INFJ tüübi vaatevinklist lähedus tähendab eneseloobumist armastatu vajaduste nimel. Tema seesmine inspiratsioon saavutab oma täiuslikkuse toimingutes, mis on täis armastust, hoolitsust ja ennastsalgavust, mis omavad füüsilist iseloomu.

FINANTSID
Detailsus ja täpsus on see raske rist, mida ta kannab. INFJ tüübil on raske leida midagi inspireerivat sellises askelduste rikkas nähtuses nagu raha. Seepärast ta tavaliselt toimib rahaga mitte kõige paremal viisil. Sageli, tunnetades oma nõrkusi, ta võib olla konservatiivne ja ettevaatlik rahalistes küsimustes.

KONFLIKT
Selline sõna iseenesest ja see, mida ta tähendab, tekitab INFJ tüübil õudustunnet. Tundub, et ta on nõus seisma silmitsi surmaga kui konflikti meenutavaga. See on vastuolus tema loomuga ja ta on veendunud, et midagi head sellest välja ei tule. Kui tal siiski tuleb konfliktiga kokku puutuda, teeb ta seda tahtevastaselt ja raske südamega.

KOHUSTUSED
See on miski sügav, püsiv, igavene ja oma kõrgemas tähenduses kõikide eesmärkide ja elumõtte teostus. Ta võtab ettevaatlusega enda peale kohustusi, kuid kui see on toimunud, siis tagasiteed enam pole. Seetõttu, et INFJ tüüp on niivõrd otsustusvõimeline, on tal raske andestada oma ligimesele, kes täidab oma kohustusi vähem kui 110 protsenti. Ta esitab kõrgeid nõudmisi endale ja oma elukaaslasele, nõudes täielikku pühendumist.

VANEMLIKKUS
INFJ tüübi jaoks lapsed on elu mõte teostamine. Tema jaoks on see inimelu sisu sügavaim väljendus. Oma inspiratsiooni ta suunab lastele. Ja lapsed mäletavad temast kui kannatlikust, õrnast, lahkest ja innustavast vanemast.

LEPINGUD
Ta tunnetab tõsiseid kohustusi suhete süvendamise ja arendamise ees, seepärast lepingud tunduvad talle eluliselt vajalikena. INFJ muundab oma mõtteid ja nägemusi eesmärkideks, mis olles saavutatud, muutuvad teostatu mõõdupuuks, mis peegeldab suhetesse paigutatud energiat.

SUHETE LÕPETAMINE
Nagu ka teised Tundeinimesed (F), INFJ tüüp hoiab suhetest kinni kaua peale seda, kui nad lõpevad, mõtiskledes selle üle, kuidas võinuks parandada olukorda. Süütunne võib sundida teda suhet hoidma kuigi teiste jaoks oleks parem lahku minna. Peale seda kui õnnestub süütundest ja kaotusest vabaneda, INFJ tüüp annab suhetele hinnangu ja nagu paljud Otsustajad (J), jätab need maha ja liigub edasi uute suhete poole.

STRESS
Olles oma loomult vastutulelik ja vaikne INFJ tüüp on eriti haavatav ja alluv stressile. Arusaamatused suhetes lähedastega viivad teda tõsiselt rööbastest välja. Nagu ka kõik NF temperamendid stressi situatsioonis, INFJ tüüp tunneb end murtuna ja kaotatuna, nagu mängiks ta kellegi rolli selle asemel et jääda iseendaks. Selline „kahestumine“ võib viia haiglase seisundini, kuigi haiglaslikud sümptomid pole materiaalsed vaid kutsutud esile umbusklikkuse poolt. Tunnetades end lahtirebituna füüsilisest maailmast, INFJ tüüp on rõhutud ja halvatud oma tagasihoitud emotsioonide poolt. Vaatamata et INFJ tüüp eelistab mitte tegutseda ning varjata kuni stressisituatsioon lahendub iseenesest, talle poleks paha olla aktiivsem ning lõpetama end sättimist ümbritsevate järgi. Olles erakordselt kaasatundlik ning viisakas, INFJ tüüp kaldub pidama oma väärtusteks ka teiste veendumusi. Välise konflikti arenemisega, tal kõikumatult kasvab seesmise disharmoonia tunnetus ja INFJ tüübil tuleb ilmutada suuri pingutusi selleks et eraldada omaenda probleeme ümbritsevate probleemidest.

KUTSESUUNDUMUS
INFJ tüübil on intuitiivne taju (N) ja tundeinimese (F) otsustamisviis. Selline kombinatsioon osutab võimaluste tajule. See tähendab, et otsustamisviis viitab selle tüübi sotsiaalsele andekusele mõista teisi ja suhelda toetudes seejuures oma kujutlusvõimele, intuitsioonile. See tajutüüp võimaldab lahti rebida reaalsusest, seega käsitada ja lahendada probleeme, näha asju tulevikuperspektiivis. Sobib komplitseeritud suhtlemisprotsess, tungimine inimloomusse ja suhete keeristesse ning sügavustesse. Vaadeldava isiksustüübiga sobib hästi artistlik, kunstnikutüüpi kutsesuundumus koos mitmesuguste arendusvaldkondade ja õpitavate erialadega. Näiteks kunst, kirjandus, muusika, aga samuti usutöö, õpetamine, tervishoid, psühholoogiline nõustamine, poliitika.
USA-s asuva psühholoogiliste tüüpide kasutamise keskuse andmetel on antud tüübi esindajate seas iseloomulikumateks elukutseteks konsultandid koolituse alal, vaimulikud, arstid, spetsialistid massiinformatsiooni vahendite alal, õpetajad (emakeel, kujutav kunst, lavakunst).

PÕHIVÄÄRTUS
Hingelisus ja südametunnistus.


INFJ TÜÜBI ESINDAJATE SEAS POPULAARSEMAD ELUKUTSED:



KONSULTEERIMINE / ÕPETAMINE
– kutsenõustaja
– psühholoog
– õpetaja: keskkooli vanemates klassides või kolledžis
(võõrkeel, kunstialade õppeained, muusika, sotsioloogia)
– haridusnõunik
– raamatukoguhoidja

RELIGIOON
– preester
– usutegelane
– usuõpetuse programmide juht

KUNST
– kunstnik
– näitekirjanik
– romaanide kirjanik
– luuletaja
– disainer

SOTSIAALSFÄÄR
– tervishoiuadministraator
– elanikkonna sotsiaalteeninduse organisatsiooni juht
– vahendaja konfliktide lahendamisel
– sotsioloog
– töötaja sotsiaalprobleemide alal

ÄRI
– mänedžer kaadriküsimustes
– marketingispetsialist
– nõustaja organisatsiooniküsimustes
– kaastöötajatele abiprogrammide koordinaator


ORGANISATSIOONIDES
INFJ tüüpi inimeste domineerivaks orientatsiooniks on inimsuhted, eneserealiseerimine ja ümbritsevate inimeste eneseteostamisele kaasaaitamine. Organisatsioonis esineb INFJ tüüp omamoodi veorihmana, vahelülina kõikide teiste inimtüüpide vahel, aidates kaasa ideede teostamisele lõppresultaadini inimeste püüdluste energia kaasamisega. INFJ tüüp ei erista organisatsiooni arengu võimalusi seal töötavate inimeste arengust nagu ka nendevahelisi suhteid. Ta tunneb muret selle üle, mida nimetatakse organisatsiooni kliimaks, püüdleb koostöö harmoonia poole sotsiaalsetes situatsioonides, eelistab motiveerida inimesi pigem "präänikuga" kui "piitsaga". Sellest tulenevad probleemid seisnevad selles, et INFJ tüüp süveneb sageli teiste inimeste vajadustesse sel määral, et tal jääb puudu aega ja energiat omaenda toiminguteks. Tema organisatsiooni puudutavad otsused võivad olla rohkem mõjutatud sümpaatiast ja antipaatiast kui allutatud lõplikule eesmärgile. Ta satub sageli keerulisse situatsiooni kahe vastandgrupeeringu vahele, kus kumbki neist peab teda oma pooldajaks. Püüdes luua initsiatiivi, iseseisvuse ja vabaduse õhkkonda, pole INFJ tüüp alati suuteline kontrollima täitmist ja rangelt kutsuma vastutusele. Tal on kalduvus vältida diskomfortsete suhetega situatsioone ja võib jääda siin vastuoludega hätta.



INFJ TÜÜBI TUGEVAD KÜLJED:
– inimloomuse ning inimsuhete hea mõistmine;
– tundelisus ja tähelepanelikkus inimeste suhtes.


INFJ TÜÜBI NÕRGAD KÜLJED:
– vähene otsustus- ja algatusvõime;
– liigne põhjalikkus ja detailsus planeerimisel.


SOOVITUSED ENESEARENDAMISEKS:
– püüa olla avatum teiste arvamuste suhtes – saad oma ideedele laiema
kandepinna;
– püüa arutada oma nägemust, asjast arusaamist teistega, anda neile
tagasisidet;
– püüa arendada veenmisoskust, et võidelda oma ideede teostamise
eest.

esmaspäev, 13. detsember 2010

*


Müslis ja ananassimahlas on positiivne energia! Vaatamata viimaste päevade rohkele emotsionaalsusele, põdemisele pediaatria eksami pärast, tundsin täna hommikul üle mitme päeva end taas tugevana. Kuid kui S.-le pettumust valmistasin, tundsin, et olin oma jõu kaotanud.
Mina, jõuetuna kuulamas seminari ülikooli korralduse kohta, piinlesin oma nö krussmõtetes ja taaskord.. et end mõistetavamaks teha.. pidin kirjutama. Pidin kirjutama endast välja murede, pingete varjud. Õnneks oli sellest abi ja edasistes tundides, mil leidsid aset esiti põgusad, hiljem statsionaarselt südamlikud vestlused.
Hea oli rääkida südamelt ja kuulata südamelt räägitut. Tundsin end oma õiges kookonis, tõmblukk avatuna.
Tunnen, et elan kohati läbi samu emotsioone, mis tema. Kas hakkan elama ka sarnast elu kui tema?
Mo tundmuste karusell on nüüdseks hoo mahavõtnud ning Keegi on vajutamas off nupule. Kena und teile!

pühapäev, 5. detsember 2010

Re flection


Mo kui Kaalud tähemärgus sündinu alatine soov harmoniseeruda.

esmaspäev, 22. november 2010

5 ingli jälgedes


Arvatavasti ei tule kellegile, kes seda blogi loeb üllatuseks, et olen ebausklik. Usun kaitseinglitesse, omal moel päkapikkudesse ja jõuluvanasse, mõnel määral haldjatesse ning kõiksugu õnne ja ebaõnne juhtumitesse.
Viis päeva tagasi võtsin Sirlelt vastu viis inglit, kes kõik mo ümbrikusse poetatud soovid täitsid. Tõsi küll, mo soovid ei olnud utoopiad, ent viie päeva eelolevates päevades üsna imeaspektid. Nädalavahetusel sain olla Reigoga palju koos, olin õnnelik ja harmooniline ning mo lähedastel läks hästi. Kõik see ongi minu jaoks õnn. Tajun ta kohalolekut (:
Tänane päev möödus kibekiirelt, Reigo hommikune külastus, armas vestlus Maarjaga, kokkamine eelolevateks kiireteks päevadeks, ülenädalane suurpuhastus, muinasjutuline jalutuskäik lumes, kunagise parima sõbra juhuslik trehvamine bussis ning tunnikesed Maarja-Mirelliga, kellega oli täna erakordselt vahva! Ta itsitas sedakorda eriti tihti. Vaatasime koos pildiraamatuid ning sasisime kassi, kõdistasime ja itsitasime!
Pärast Nõmmel olemist, kohtasin Rajal oma teist poolt ning andsin üle tema enneaegse sünnipäevakingi, mulgimustris kindad! (L)
Teeõhtu iseenda seltsis ja peatne inglite saatmine! (;

pühapäev, 14. november 2010

Kokkukasvamine




Te kasvate kokku. Päikesevalgusest ja tuulest luuakse teid. Te igatsete teineteise järele kui perekond ja vahemaad teid lahutavad: see pole hirmunud igatsus, väljakannatamatu ja haiglane igatsus, vaid vaikne ja mahe. Vaiksetel suveõhtutel mere ääres kirjutatud kirjad. Te kasvate vaikselt. Ühe jaoks on nüüd teine see, kes kütkestab. Tema pilk ootab sind väljas tänaval. Tema sõnad on su palveteks. Tema käed on kellad, mis sind kutsuvad.

Erik Fosnes Hansen

kolmapäev, 10. november 2010

Elujoovastus


"Sõbrad, teiega on hea, aga elu samme seab,
hakkan minema nüüd oma kitsast rada.
Aeg vaid üksi seda teab, karmis saladuses peab,
kus on peidet minu saabumise sadam.

Ja mu õnn võiks olla suur,
kui te ükskord, nähes kuud,
mõtleksite siis ei rohkem ega vähem,
kui et kurat teab, mismoodi tal seal läheb."

- Jaan Tätte


Mo rinnus pakitseb ning mõtted otsivad sõnu, et luua sinna kodu. Mo jalatallad sügelevad igatsusest tallata uusi radu tema kõrval. Mo südames tammub soov olla kunagi too hea inimene, kes on valmis saama raamiks pildile. Enne veel soovin olla pilt; pilt, mille oma näpu- ja jalamustriga loon. Ent oma pilti ma soolona ei esitaks, ta istutaks näitusele, kus mo südamekaaslaste, -hingede kunstiteosed. Inimesed ise leiavad tee mo juurde või.. leian mina neid? IGA inimene mo teel on andnud/annab mulle kingitusena nõnda-nõnda palju, et minusse ei mahu ära tänutunne! Mo ajutsed nukrushood on vististi tingitud vitamiinipuudusest. Luban, et edaspidi hoian neid oma toidulaual ning olen oma armsate hingedega hell ja hea!

Soojust südametesse ning uudishimu meeltesse!

kolmapäev, 3. november 2010

One man can predict the future,


"One word breaks the code of silence,
Silence tells me all I need to know."


Ämbris on pohlad. Ämbris on jõhvikad. Ämbris on mo jalg ja pisarad.
Näiliselt põhjuseta valan koske ning kisklen endas.
Olen puntras ja näin teatrilogo, nutan ning naeran üheaegselt.
ühtaegu tunnen põskedel pisaraid ning kõhulihastel pinget naerust.
MA OLEN õnnelik inimene, ent .. mis on tolles hoolsalt kinni pandud pakikeses mo sees, mis tuletab viimasel ajal end meelde, vajab tähelepanu? Mis on see?
Mil võin 100%liselt ENDA muinasjutu jätkata, seda ilma kurja võõrasema või hundita.
Mis on need sammud, mis viivad vabanemise poole?

esmaspäev, 1. november 2010

..Virginia Woolfilt..


Hoopis parem on vaikus: kohvitass, laud. Hoopis parem on istuda omaette nagu üksik merelind, kes tiibu lehvitab. Las ma istun siin, ümber pelgad asjad, kohvitass, nuga, kahvel, asjad iseeneses, ja olen mina ise. Ärge tulge mind tüütama vihjetega, et on aeg pood kinni panna ja minna. Annaksin meeleldi kogu oma raha, et te mind ei häiriks, vaid laseksite mind üha üksi istuda ja vait olla.

laupäev, 23. oktoober 2010

Roosa manna ja muu selline, sest


.. ma ei leia teed sellest välja. Ta lummab mind ikka ja jälle. Ehkki meie hetkedesse on eksinud palju argisust, suudab ta pisikeste ilmete, sõnade ning märkamistega muuta mind ninnunännunäoliseks. Ma poleks arvanud, et selline roosasus nõnda pikaealine olla saab/võib. Peagi pool aastat täitunud kooseksisteerimine pole tüüdanud ning seda on minu, punase auraga inimese jaoks väga palju. Võib-olla on asjaosaline ses loos me koosmäng, milles õppime teineteist õppides ka iseennast senisest rohkem. Oluliselt rohkem. Kes olin ma aasta tagasi? Hm... Kairi, kes elas ühetoalises ühikatoas, igatsedes kahesesse, kus on internett. Too Kairi oli niivõrd ohjeldamatu oma emotsioonides, et praegu näib kaval mõte, sellest mõni psühhodraama kirjutada. Hetkel, 23. oktoobri 2010.aastas olles tean, et armastan kui asjaarmastaja (Porfiri). Pisiasjad on need, mis pakuvad mulle nii rõõmu kui muret. Pisiasjad on need, kelle eest armastan hoolitseda, keda hurjutada korratuse eest. Muidugimõista armastan pisiasju härra Kebja juures, iseäranis neid, mida ta on minu meeleheaks enda ellugi võtnud. Piletid Endlasse "Ära muretse, kallis" etendusele oli ootamatu ja vahva! Üllatas taaskord! Suurepärane, aktuaalne, argine, kuid see ju ongi elu, ehkki pisut liialdatud versioonis. Roosa manna episoodi lõppu ei paista!

pühapäev, 17. oktoober 2010

neljapäev, 14. oktoober 2010

"Devo farmi le ossa"




- "Ma pean endale kondid kasvatama!"(It.k)
Mul jääb omajagu konkeetsusest puudu. Täna saadud esimene "B" suulises ja kirjalikus eneseväljendusoskuse õpetuses selle tunnistajaks. Naudinguga kirjutan tekste, kuid nood on laialivalguvad, üks SUUUR mull. Ühisjooned mo kirjutistel on igatsus tasakaalu järele, õnne- ning segadustundmused. Mulle meeldivad pisidetailid, nende leidmine, korjamine ja kokkusobitamine, ent pildi endaga ei oska edasi enam midagi ette võtta. Kummaline loom olen.
Minus heitlevad äärmuslikud tunded. Ühel hetkel püüan uut&huvitavat, järgmisel klammerdun vana&armsa külge. Ikka ja jälle astun sammu edasi, misjärel jooksen seitse tagasi. Miks olen nõnda vastuoluline? Miks nutan, kui olen õnnelik? Miks naeratan totralt, kui ebaõnnestun?
Sõsar soovitas eile filmi "The Secret", see panevat mõtlema oma ellusuhtumise üle. Tuuakse välja põhjusi, miks olla positiivne ning kui lihtne tegelikult sellise hoiaku säilitamine on. Võtmeks on tahtejõud. See linateos on arvatavastu praegusele minule kui rusikas silmaauku.
Ja muide... ma niiiiii naudin Elizabeth Gilberti "Söö. Palveta. Armasta."! Igaüks tajub teoseid erinevalt. Seda kirjatükki ma jumaldan, iga sõna sellest! Minusse voolab soov areneda, leida elus too ilus, mis sest et ebaoluline. Gilbert kirjutab niivõrd hästi,et ma kohati tunnen, et me oleks kohtunud, et minu mõtted on tema omad.
Mul on lühikese võitu mälu, ei mäleta enam seniseid kirjanduspärleid, millest nõnda vaimustuses olen olnud kui sellest, mo öökapilemmikust!
Ps! P - minu jaoks oled Sa 99,9% täiuslikkuse kehastus ning oluliselt rohkem jalgadega maamuna peal kui ma. Sinu armas armastus näib maru! :)
L - So tundmused on tuttavad ning meie kaugenemine on vististi tulenevalt suvistest ütlemata jätmistest ja kiirest argipäevast.
Ri - Ootan Sind Tallinnaaa, et keskusteleda!
E - kui mitte muidu(mida tegelikult ikka tihti), siis igal neljapäeval meenub mulle, kui suurepärane eesti keele õpetaja Sa oled! Kirjutan Sulle kirjugi Malle Tänava loengus, sest õppejõu monotoonne ning kuiv jutuvada ammuõpitud reeglitega näib piin. Tänan Sind, et oled mo latti õpetajate suhtes tõstnud. Olen leidnud oma ideaali, eeskuju, Sinu! Vot!
E - Igatsen Sind, väikest viljandilannat!
M - taas jõudsid aasta lähemale mulle, (L)

kolmapäev, 6. oktoober 2010

" Sulle on kingitud elu, seega on sinu kohus (ja samas inimlik õigus) leida elus midagi ilusat, kas või midagi ebaolulist. " (E. Gilbert)


Hämmastav! Naudinguga elan läbi eri asjade(kui nii sobib öelda) omavahel sobitumisprotsessi. Üllatusega astun oma tuppa ning märkan uusi detaile, mis eri põhjustel ja inimestelt sinna paigutatud. Ruumil on nägu. Temast peegeldub püüe saada tasakaalustatuks ning muutub enese toonilt aina looduslähedasemaks. Tuba on minu vari, mo teisik, minu kaksik. Ma ei julge väita, et too muutus juhtus just nüüd, kui vahetasin oma kümnendit. Eeltingimused muutusteks toimuvad kogu aeg, ent ehk alles praegu oskan märgata, tähelepanna.
Pole lihtne olla Kaalud. Usun, et selles tähemärgis sündinud mõistavad mind. Minus keeb emotsioone ning olen alles suutmatu neid ohjeldada, (taand)arendada. Eile tehtud aurafoto tõestas, et just laialdased tundmused on need, mis mind enim hetkel iseloomustavad. Olen oma emotsioonide, kuid eelkõige tähtkuju ohver. Igavene iluotsija, rahuarmastaja ning romantik. Too krõbisev kaob imeväel näppude vahelt, kui märkan mõnd imehead, kauni pakendiga teed, kirjandusteost, ehet, küünlaid. Tunnen, kuis süda hakkab kiiremini lööma, mil astun raamatukokku,-poodi. Armastan sõnu! Armastan tasakaalu, ent mistõttu ma kõige enam kannatan. Mo aurafoto tõlgendaja lisas, et olen kirglik ja tahtejõuline. Kas nood iseloomustused käivad teiste puhul siis käsikäes? Minul kindlasti mitte, pigem nagu päev ja öö: kokkupuute hetk on vaid murdosa sekundist. Emotsionaalsena valitsevad mind mo südamesoovid, loomupärased soovid ning nõudmised. Tahtejõulisena olen ratsionaalne(kohati liigagi), Jane Eyre oma enesedistsipliinis kahvatuks mo kõrval oluliselt!
Nõnda ma siis elan, muutuste tuules. Lasen end kanda sellesse maailma, mis minu omaks kujuneb; mida ISE kujundama hakkan. Tänaõhtune märkamine andis kinnitust senisele arvamusele, et KÕIK on elu. KÕIKJAL ja ALATI on vihjed ning seosed, mis hilisemalt end ühtselt ette kannavad ja imetlust pakuvad.

Nii palju on veel avastada ning õppida! Ma ei karda!

esmaspäev, 4. oktoober 2010

veel mõned käesolevast kümnendist


o while I'm turning in my sheets
And once again, I cannot sleep
Walk out the door and up the street
Look at the stars beneath my feet
Remember rights that I did wrong
So here I go

Hello, hello

There is no place I cannot go
My mind is muddy but
My heart is heavy, does it show
I lose the track that loses me
So here I go


And so I sent some men to fight,
And one came back at dead of night,
said "Have you seen my enemy?"
said "he looked just like me"
So I set out to cut myself
And here I go


I'm not calling for a second chance,
I'm screaming at the top of my voice,
Give me reason, but don't give me choice,
Cos I'll just make the same mistake again,


And maybe someday we will meet
And maybe talk and not just speak
Don't buy the promises 'cause
There are no promises I keep,
and my reflection troubles me
so here I go


I'm not calling for a second chance,
I'm screaming at the top of my voice,
Give me reason, but don't give me choice,
Cos I'll just make the same mistake again


So while I'm turning in my sheets
And once again, I cannot sleep
Walk out the door and up the street
Look at the stars
Look at the stars, falling down,
And I wonder where, did I go wrong.



Võtan otsad kokku, helistan ning tunnistan.

pühapäev, 3. oktoober 2010

Hommik on minu


Ükski teine päeva osa ei tundu mulle armsam kui hommik, mil ümberingi on vaikne, tärkamas ning võin olla isekeskis. Oivaline! Kahe päeva pärast toimub mo vanuse kümnendimilleenium ja sellega kaasnev tunne on kummaline. Olen peagi kahekümnendates. Veelgi kummalisem! Vaikselt, kuid siiski, tahan avastada elu ja elada nõnda, et selle IGA hetk mulle kordumatult eriline ning südamelähedane näiks. Tahan armastada elu, nõnda kui armastan selle osi. Soovin kirjutada oma rajale imepära.

laupäev, 2. oktoober 2010

Lase endal minna.

Principio:

Udusse mattunud hooned ning ärkav päike.

Tesi:

Kiired sammud ammuigatsetud filmile "Söö.Palveta.Armasta.". Hea! film (individuaalselt) on see, millest leiad oma; millest leiad enda elule jätkeid; mille raamatut kannatamatult lugeda sooviksid! Too linateos pani mind mõtlema, et kuigi olen alles esmakursuslane, näib mo elu olevat plaanitud: eriala omandamine, töö, pere, töö. Ma pole vististi erand, kui soovin midagi muud, midagi tõelisemat. Seiklust, avastamisrõõmu. Soovin leida endas see jõud, julgus, mida omab Henek. Imetlen teda kogu südamest. Ma ei talu mõtet, et hakkan elama rutiinis; et elan õhtuste vaikushetkede nimel. Tahan leida ÕIGET rada. Usun, see on seotud laste, sõnaväe ning turvatundega. Asjatäpsus vajab veel uurimist, ent seegi on elunauding.

Finale:

Oman uut tera oma sõkaldes, mida kasvatada ning arendada, ent.. otsingud pole läbi.

neljapäev, 30. september 2010

Human

Happy are those who knew how to truly feel
What makes us human?
Is it our ability to reason?
Is it our ability to solve problems, or our ability to protect ourselves?
I daresay it is our vulnerabilities
Our imperfections, the finiteness of life

Struck me, wound me and I bleed.
Take a blow and I feel pain.
Take away my hope and I cry.
I feel.
I recognize your presence and learn how to love
Take it away and I yearn.
Isolate me and I feel sorrow.

I am not forever.
Even my bones will become dust and soon will be nothing more.
My heart beats are numbered.
Death awaits me.
But I love and, and my soul becomes forever.
But I hope, and rain comes to the desert.
But I dream, and you and I become the universe.
I knew and felt love.
I am liberated from finiteness and death.
All because we are human.

(Luna Lovegood)


Me ei ela ju üksteisele. Ma ei hinga kellegi pärast. Üksnes sünd ise on põhjuseks mo olemasolule ning soovile selle jätkamisest. Viidan palju aega iseloomudega, kel sama aje ja laad. Kehad, millega igapäevaselt erimoel kontakteerun, on kui filmid. Ekraniseering ise ei oma eksisteerimise põhjust. Käsikiri on see tuum. Ta kirjutab end filmilindi abil nähtavaks, kasutab seda marionetina eluteatris. Mõnikord õnnestub sõnumi saatmine, teinekord pannakse too ootele ning juhtub ka, et sõnum hoopiski aegub vahetuvates hetkedes ja mõttemallides.

Minus kirjutub küsimus: mis on minu sõnum, mille edastamiseks mo keha, mo filmilint loodud?

esmaspäev, 27. september 2010

Vaatluspraktikad - 1. Tallinna Liivaku Lasteaed













- 243last, 45 töötajat. Korraldab Mustamäe lasteaedadele laulupeokesi üldlaulupeo eel. Eripäraks tugev folkloori suunitlus: tähistatakse ning räägitakse rahvakalendri tähtpäevadest, lasteaias on vitriin voki, rahvariiete ja viiskudega. Üleüldse leidub mitmeid vahvaid kujunduselemente ning laste kihvtisid meisterdusi.

reede, 17. september 2010

varahommikune


Ka "ebatäiuslikkuses" on osa "täiuslikkusest"!

pühapäev, 12. september 2010

Sõnad - Inimkonna tugevaim narkootikum


Viibi too viiv, siis viibiks ehk ka teised. Sügis sümpatiseerib mo jaoks väga. Naudin ta värve, pisukest kurba miljööd. Armastan olevikku ühes selle valusate ning magusate hetkedega. Pean lugu kui saan olla kallitega, võin istuda Sügises, õppida vahvat eriala. Hindan ka neid hetki, mil silmad märjad või punane tuli taas fooris põlemas. Tõsi, ülekõige olen sallimatu ootamise suhtes. Tunnistan, et mulle ei meeldi oodata, kuid mida vanemaks ma saan, seda enam mõistan ootamise vajalikkust. Ootus aitab seedida, vältida pöördumatuid vigu. Ma ei mõista vaid, miks ma aina nutta kihun? Iga pisemgi asi soovib päästa minus valla pisaratevoo. Üritan neid küll juba eos kuivatada, keskendudes millegile südamlikule, ent.. vaatamata sellele, et pisarad jäävad voolamata, kisub ka nende eiramine tuju enam kui põhja. Mis veelgi kummalisem, kohati meeldib mulle olla kurb. Võib-olla olen enda jaoks mõelnudki kurvaolemise heaks, et tulla toime raskete hetkedega.
Olen kaugenenud inimestest, kes mulle meeldivad; kelle seltskonnas mulle meeldib olla.
Aga olen leidnud enda kõrvale inimese, kelles näen kõike, näen oma maailma. Näen päikest ja kuud ja oma laulu.
Ta mõlgutab mõtteid vaikuse üle. See, mida välja ei öelda, kaalub alati kõige rohkem.

teisipäev, 7. september 2010

Sooserv-Grass-Juss


We wish You a merry childhood!

esmaspäev, 6. september 2010

Hommik algas unenäoga



Ehkki tänases päevas oli päris palju esmakordset, väga palju toredat, domineerib üle teiste ilmselgelt mo täna hommikune üllatus. Astusin 7:20 uksest välja, mõteldes eesseisvale kolmele kilomeetrile. Korraks heitnud pilgu paremale, jäi mulle silma keski, kelle pärast pidin kahtlema, kas olen ikka ärkvel. Teistkordselt pilku Talle pööranud, mõistsin oma õnne: Reigo♥, noormees kelle loengud algasid täna alles kümnest, lühendas oma uneaega kolme tunni võrra, et tulla mind kooli saatma! Minuga pole tükk aega juhtunud sellist olukorda, kus punastan ja rõõmustan vaheldumisi niii pikalt. Mitu korda pidin ikka uuesti vaatama paremale, et veenduda, et ta tõesti on minuga sel varasel tunnil, ehkki tundsin niigi tema kohalolekut oma käes. See oli kahtlemata KÕIGE armsam üllatus! Raske on teda ületada, sest teda kooli saata poleks enam originaalne ning.. sageli teeb ta seda isegi teadamata aegadel ja väga kiiretel sammudel(TTÜsse ühikast on vaid viis minutit kiirustamist). Reigo♥ kinkis mo päevale armsa toreda päeva eelduse ning nõnda ka läks. Olen õnnelik oma elu rollides!

pühapäev, 5. september 2010

Pai☺


"Mitte keegi pole jätnud, nutt kurgus, hüvasti Eukleidese geomeetria või aatomite perioodilise süsteemiga. Keegi ei vala pisaraid, sest ta peab lahti ütlema internetiühendusest või korrutustabelist. Maailm on see, millega inimene hüvasti jätab, see on elu, muinasjutt. Inimene jätab hüvasti väikese hulga inimestega, keda ta tõesti armastab." (Jostein Gaarder)

Pahatihti olen turtsuv Kairi. Solvun, sest Sa ei räägi minuga hommikusöögilauas. Solvun, kui Sa ei märka, et Sind aina-aina imetlen. Kuid kui Sa märkad, et ma turtsun, olen vististi varbaotstenigi meelitatud ning olen õhinal valmis oma huultega So põsel maanduma!

Mo nädalavahetuses oli seekord vähe inimesi: Reigo, vanavanemad, Rauno ja tsipake isa-ema-Maarjat. Taaskord udupäätasin, kuid tänu millele nägin kaksikuid Kadit-Otti. Iga esmapilgul näiv halb tõepoolest ONGI millekski hea. Kui me saanuks varem bussile,kas oleks Reigo siis oma pead mo õlale toetanud ning unne vaikselt suikunud? Kas oleksin teinud meile sama häid pannkooke kui vanaema omad? Kas oleksin saanud veeta oma tõbise pühapäeva õhtu koos Reigoga? Ei, ma küll ei usu.


Mo nädalavahetuses oli seekord vähe inimesi. Loodan palju, et nädala sees mitte! ☺

kolmapäev, 1. september 2010

Üsa-, pesa- ja alusharidus


1. september tõi mulle uue eeskuju; uue inimese, kelle mõtete üle pikemalt juurelda ning millele pidama jääda.
Ülo Vooglaid on Eesti sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik, ühtlasi ka Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Mul õnnestus tema loenguid kuulata ühes terve LÕ rühmaga härra Voolaiu enda kodus. Ta peab lugu väga alusharidusest ning selle tähtsusest. Üleüldse, on härra Vooglaid ääretult sotsiaalne. Näiteks võtab osa eesti noorte haridust puudutavatest küsimustest, võtab oma perre probleemsete perede lapsi. Nood kolm tundi, mil teda kuulasin, andsin mulle tohutult juurde. Sain ideid lõpu- ja uurimistööks. Üks tema soovitus meile oli, et me leiaks endas selle oma, milles end parimaks arendada. "Inimene peab kõigest teadma natuke, kuid vähemalt ühest peab ta teadma kõike!"

Arhitektid ütlesid,et nende töö on raskem kui arstide oma,sest arstid saavad oma praagi maa alla matta.Nemad aga mitte. Ülo Vooglaid ütles sellepeale, et õpetajate töö on veel raskem kui arhitektide oma, sest arhitektide praak vähemalt ei paljune!

Härra Ülo Vooglaiu loengute ajal, olles ühes oma alushariduse pedagoogi eriala rühmaga mõistsin, et olen õiges kohas ning õigete inimestega. Mul on imetore rühmajuht ning tutvusin vahva rühmakaaslasega, kes näeb oluliselt noorem välja, kui tegelikult on. Sirle lõpetas gümnaasiumi 9 aastat tagasi ning tal on kaks last. Ta on väga palju vahepealsete aastatega enda silmaringi psühholoogia vallas laiendanud. Äärmiselt vahva oli temaga mõtteid hariduse valdkonnas vahetada. Sirlega vesteldes pitsitas tunne, et igatsen keskustelusid Evega tõeliselt väga!

Mulle meeldib olevik, ent nagu ikka kõditab tunne tuleviku ees!

teisipäev, 31. august 2010

Sad`N`Happy


Üks hingetõmme ning Sa võid sattuda juhusesse, mis toob So teele imearmsaid hingi.
Üks hingetõmme võib olla So viimane; veelgi hullem kui see lähedase oma.
Mida tunneb hing kohates sümpaatiat? Mida tunneb ta, kui lahkub?

(w)Kelle maisuse Sa ka nüüd hõivad, loodan ning usun, et So järgmine elu saab olema sama imeline, kui Sa ise olid, kallis Thea!
_________________________________________________
Olen õnnelik, et võin olla nõnda armsate inimeste seltsis ning südames.
Armastan, et jagan elupaika Maarjaga, uut (kodu)linna Reigo ja teiste ääretult vahvate isiksustega!

laupäev, 21. august 2010

Tule kui leebe tuul..


Veel mõni päev sibamist Põllu seitsme ja Ridase vahel ning siis linna. Kindlasti on harjumatu minna linna, kus on mo kool, kuid selleks praamiga sõitma ei pea. Ääretult tore, et palju vahvaid saarlasi tuleb samuti pealinnamaile. Järgmisel aastal, ehk tuleb lisagi (Riinu, Henek, Karel)! Hetked augustikuisel Saaremaal ühtedega parimatest olidki parimad. Mõne kalliga kahjuks kokku küll ei saanud, ent tuleb ka aeg nendega (:


Ps! I love You!

laupäev, 31. juuli 2010

+ 46 lehekülge







Leian endas sihikindlust läbida lehekülgedeks muutuvaid kilomeetreid, sest tema on õhus, tema on minus. Vaatamata siilile omastele turtsumistele, leiab ta minus miskit, mis ajendab teda nädalast nädalasse läbima kordades suuremaid vahemaid kui mina. Mis on minus see, mis teda köidab? Mis on minu armsus, südikus, sihikindlus tema omade kõrval? Kui ma võiks olla miski, siis ehk oleksingi tema padi. See, mis valvab ta viive unedemaal. Viive, kui ta ei askelda; viive, mil ta pole näiliselt siin. Peagi täitub pool aastat hetkest, mil meie suhtlemisse ilmus konkreetsemaid samme teineteise suunas. Konkreetsemaid sõnu, toetavamaid meelespidamisi. Jah, jäi joonistamata jalgratas Lauluväljaku ja Eiffeli torni vahele, KUID.. me ju jäime sellele vaatamata püsima. Järgmises ümbrikus oli juba kaherattaline ning süda.. Ta on andnud nõnda palju emotsioone, et ma ei leia tihti endas pulbitsevale soovile kirjutada asu. Ma ei leia õigeid sõnu, sest tema ületab neid. Peaksin olema põrunud filoloog, et leiutada sääraseid tähemoodustusi, mis suudaks järgida teda. Kas tõesti siis iga südamevahetanu tunneb nõnda? Kas mo tundmused on siis ainulaadsed vaid mo jaoks, meie maailmas? Kas tõesti on nood kloonid ümbritsevatest tundepuhangutest? Nõnda nagu tundis Jane ja Inger, võin tunda ka mina? Kummaline on avastada endas proosalisust. Naljakas leida soovi olla veel enam armastatud, veel enam lähedal talle. Jah... suvi on südames, vaatamata selle mitmepalgelisusele.
Hoolimata ristidest haudadel, paukuvatest ustes ning vastamata jäetud kõnedest, on tema varsti taas mo kõrval; väntan ta poole. Mo üks.

kolmapäev, 28. juuli 2010

See suvi...

... on valusaim. Olen kaugenenud oma armsatest, üksnes Reigo on olnud Päikesekiireks mo maailmas. TLÜ-sse ei saanud ning nüüd loodan väga, et saaksin aasta õppida kondiitriks (õpe ongi aasta) ja püüda järgmine aasta uuesti klassiõpetaja kohta
Üritan olla tugev, üritan olla vähem too turtsuv siil, kes aina sammud teiste juurest ära seab..
Loodan, et suve lõpp või vähemalt sügiski viib mind armsate juurde. Igatsen Eppu, Evet, Henekit, Liisat, Riinut, Triinut, Tiinat, Karelit, Aaret, Triinut, Elinit, Karinit, Kadit, Kerlit,Karl Kristjanit, Sassi, Aikit, Reginat, Kadrit!

Olen kui pilv pükstes, (Kerttu Rakkelt)
kes igatseb oma Päikesekiiri!

Kiisud Juurus, ootan teiega kohtumist juba!

laupäev, 10. juuli 2010

üks kaks üks kaks kaks kaks kaks üks.

esmaspäev, 28. juuni 2010

Veel viivuks jää!


Roose kevad endaga toob,
puhkeb rõõm ja süda on noor,
tuhandeid mõtteid täis pea.
Taeva taustal säravad söed,
lõhnab sirel sumedas öös...
Sinuga olla on hea.

Veel viivuks jää, mu armsam,
hetkeks mu juurde veel jää.
Su kuju õrn ja vaade hell
su silmist - kes teab,
mil neid ma jälle näen!

Veel viivuks jää, mu armsam,
säilita hetkeks veel hurm
hellusest, soojusest
ja päiksepaistest -
kevad on sinuta kurb.

Raimond Valgre

http://www.youtube.com/watch?v=ZYvDCG75KsY&feature=player_embedded#!