esmaspäev, 9. november 2009

Pühapäevane isadepäev


Sõsarad polnud ammu näinud ning vestsid seetõttu juttu kolmeni, mis sest, et üks neist pidi isale valmistava pitsa tarvis ärkama kaheksast. Teine aga nautis unekest kuni maja oli head pitsa lõhna täis. Eelmisel päeval tegime ummamuudu maasika-jogurti torti, Liisi ülesandeks jäi too kaunistada. Laud kaetud, asusime me kolm masuurikat isa tuppa, äratasime kallistusega, too oli kui nõelapadi. Kallikuhi kuhjatud, pistsime kahvlid pitsasse, mis ilmselt oli liiga maisine, ent isa sõi lausa kolm 15x10cm tükikest. Seejärel leidis oma koha südame all maasika-jogurtitort. Too polnud õnneks väga magus, nõnda ei suutnud Liisigi kolmandat tükki võtmata jätta. Meist ja emast jäi alles kaks tükki, millega koos võtsime ette tee Valklasse, kus elab habevanaisa. Liisi säras sõiteski.
Vanaisaga ühiselt läksime sööma, kus ta rääkis kuidas tal läheb.. ta nägemine on päris kehv.. üks silm näeb 20% ja teine 1%.. Temaga koos olemine pani mõtlema elu väärtuse üle.
Tahan talle vahetevahel helistada. Tahan, et habevanaisa teaks, et ta pole üksi.
Tagasi tulles käisime vanaisa ja vanaema juurest ka läbi, viisime neile meekooki. Vanaisa oli küll alguses siilisarnases turtsumistujus, aga pärast itsitas meiega kui poisike!
Kokkuvõtteks oli kogu too päev väga tore, südamlik ning eriline! Olen väga tänulik!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar