laupäev, 5. september 2009

kodupaigas, teki kaisus

Nädal aega olen juba elanud Kuressaare elu, oma pisikeses üksikus toas. Iga päev on keegi käinud mul seal külas, kuna ma vist kardan üksi veidi olla. Igatsen ääretult Kadrit - tema lauluviise, kallistusi ning vahvust!
Pisike päike igas mu päevas on aga Piret, ta on välimuseltki Kadri sarnane, kuid temas on rohkem vaoshoitust ning ta on teistmoodi väga kallis mulle! Kuressaare omadest ongi ehk tema enim südamesse pugenud.
Koolis on tore, õpihimu pole veel kadunud ning annan endast parima, et olla piisavalt püüdlik ja tubli. Õpetaja Eve on justkui suur õde, keda mul kunagi pole olnud.. Ta toetab, aitab, on olemas ja tal on pisike Epp Kristel, keda ma lähipäevil ehk ka näen:)
Tegin täna trühvleid värviliste mummukestega. Enamuse neist kingin Evele ja ta perele Kooli võtan ka natuke kaasa.. Peale selle tegi ema ettepaneku teha halvaa-õunakooki. Tegingi. Sinna läks niiii palju õunu, 700g! Emale ja ta sõbrannale maitses. Algul too sõbranna, ei saanud aru, mis asi on täidiseks.. lõpuks aga arvas ära.
Eile sain kokku Markoga, tore oli. Ta on väga asjalik ning sõbralik;)
Helistasin Reigole, et ei saagi vist oma rüperaali taha mõistlikul ajal..
Ärevus hüppas mu hääles siis:$ Ta on tõeliselt-tõeliselt viisakas ja armas:)

Ps! Igatsen nii väga Tema saabumist, et Ta värviks lehed kirjuks, tooks endaga kaasa mulle oma meeleolu ning pehmed kõditavad tuulekesed. :)