pühapäev, 23. august 2009

Viimane päev Pädastes..


Ootamatu punastus, meeldejäävad mälestused:


Kadri meistriteos:


Virkko tehtud, minu kaunistatud valge šokolaadi kook:


Hommikune jalutuskäik:

Ene põselohke põskedesse tekitav kingitus...




















Ma võiksin niisama vähe unustada Sind kui iseenda olemasolu!

laupäev, 22. august 2009


Nii.. Kus kohast alustada.. Hmm. Kuna tean, et Sind(ka mind) teeb kohmetuks, kui keegi midagi kingib, siis kirjutan Sulle hoopis kirja.
Ilma Sinuta poleks mu suvi olnud sisustatudki. Sina olid see, kes oli nõus mulle Liivale järgi tulema, kui tekkis bussiaegade suhtes väike arusaamatus ning teised töötajad oli mulle käega löönud. Võtsid mind sõbralikult Pädastesse vastu! Aitäh! :)
Sina olid see, kes oma vabast ajast tuli mulle Kuivastusse praami vastu(ka väga KOERAilmadel), (:
Kuid... Iseäranis tähtsateks ja armsateks pean neid hetki, kui kolmekesi(Sina, mina ja muidugi Brik)jalutasime. Näitasid mulle siinse kandi headust. Eriti vahva oli too Peugotbusskodu. Midagi sellist polnud ma varem näinud, ning kahtlemata jääb selline elamus mulle kauaks-kauaks meelde.
Kuid.. KÕIGE-KÕIGE-KÕIGE vahvam oli reede õhtu, meie pannkoogi küpsetamise õhtu!:D
Sõnatuks võtvalt lõbus ja tore! Tegime nii tavalisi, kui ka Kalle kalja lisandiga. Hmm.. huvitav, kui tainast väheks oleks jäänud, kas me oleks siis tõepoolest VEEL midagi lisanud?:D Ma arvan, et jah. Nii lahe oli näha kedagi sama õhinas kui mina! Pisikesed ja lihtsad hetked ning asjad. Muide, isegi Peetrile maitsesid ju need!:D Niiet, on veel üks asi, mida Sa hästi oskad teha! ;)
Aitäh. SUUR aitäh Sulle ilusate&toredate&naerusuiste hetkede eest Pädastes! Peatse kohtumise ning küpsetamiseni?!:D Kindlasti;)


Kairi

reede, 21. august 2009

"Kalle küsis käsna" ja "Oli üks tore õhtu..."


1.Meie Ying ja Yang

2. Lõvi Lõrr

3. Küpseb..

4. need TAVALISED ning need Kalle kalja maitselised, ;)

5. Meie esimene :)

6. Päevakutsu



Lubasin Kallele ja Enele juba ammu muffineid kuna nad on mind nii palju Kuivastu ja Pädaste vahet sõidutanud.. Ehkki muffinid jäid tegemata, ostsin pannkoogitaigna pulbrit, kui Enega poes käisime ning pärast väikesel väinal käisime:)
Tagasi staffi jõudes käisime kolmekesi (Ene, Brik ja mina) jalutamas mereääres, kust leidsime armsa karvase päevakutsu ümber lillekese keerdunult, ning tagasi tulles alustasime rõõmsalt pannkookide küpsetamist!
Temaga oli väga tore, meie seltsilisteks said ka Maret, Kertu ja muidugi ei puudunud Brik, kes vaatamata suurele väsimusele ei tahtnud meie seltskonnast ilma jääda.
Esiti tegime tavalise pannkoogitaigna järgi(v.a lisatud suur kogus suhkrut ja vee asemel piim) kuid pärast lisasime ka Kalle kalja, kuna selles on mullid. Marelle ütles, et mullid pidavat pannkoogi krõbedaks tegema. Niisiis. Katsetasime. Erilist krõbedust me oma värselt avastatud pannkoogiteaduses ei leidnud, kuid oluliselt paremad olid need siiski.
Saime kiitusi isegi Peetrilt, :).
Oma koogikeste peale panime Kristi toodud vaarikamoosi, mille leidsime sügavkülmast.
Väga-väga tore õhtu oli!

laupäev, 15. august 2009

laupäev, 15. august


15.08 - Soome, Espoo.
Tulime kylla perekond Toikkadele.
Kylastasime yhiselt loomaaeda,
mis jääb k6vasti alla Tallinna
omale.
Enesetunne on uje, sest magami-
sele kulus vaid 3h.
Aga muidu on olnud vahva!

reede, 14. august 2009

Minu väikestele südametele!


♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥
Mul oli nii tore. Kvaliteetaeg seda kõige paremas ning erilisemas tähenduses.
Ehitasime endi ümber mulli. Oma muretuse, lillelise, usaldust täis mullikese.
Ootan meie mulli taaseksisteerimist juba , kannatamatult!
Olete mulle sama tähtsad kui O2 ja H20, paitav päike, südametuksed,ilukirjandus ning mu olemasolu.

Mis mõte oleks minu loomisel, kui ma eksisteeriksin ainult iseendas?
Sooviksin olla ka teie südametes,
sest minus on teil mõlemil oma pesa. (:
Te ju teate, et
Armastan teid ääreta!

Teie Kairi (;
♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥ ♥

kolmapäev, 12. august 2009

" Alati olid need pisiasjad, mis selgust tõid, mitte iial suured seigad." - E.M. Remarque

Istume öös. Hallis, niiskes öös, mil udu ootab kannatamatult oma võimalust, et hõlmad laiali laotada. Meie ei märka teda. Õnn, mis ilmus teadmata kust, varjutab kõik halli.
Hõõguv süsi lõkketuhas on kui pisikene jaaniuss. Tema paelub mind ja paelub Teda, sest Tema ongi just nagu mina. Keskutelu on peatumatu, ehkki sõnade vahel on pause. Vaikus jätkab meie mõtet. Minusse poeb tunne võtta maailm kaissu. Et kogu see õnn ei mahu minusse ära, kui oleme koos. Haaran Ta oma embusesse ning tahan et meie viiv ei lõppeks. Soovin selle lõpmatut kestvust.Just selle hetke jäävust, mis teeb minust, meist maailma õnnelikeima! Enne ühistele unemaa aasadele rändamist, palun kogu südamest olevikult, et Ta oleks ka minu hommikune tulevik. Silmapaar, mis endas peidab sedasama hetke, milles koos viibisime.Toda õnne ning pisiasjade headust! Rännak algab südamlkult lihtsates filosoofilistes keskuteludes, karukellade embuses ning päikesekiirte paitustes, kuid mis peamine - Temaga koos! Arvasin end Teda tundvat, ehkki oskamata anda nime sellele, mida Tema vastu tundsin.Praegu. Sel hetkel, kui oleme olnud pisiasjas, kirjaklambrilihtsas imes, tean, mida tunnen.
Ta on minu raamatulik unistus. See keegi, kes paneb mind kahtlema, kas Ta on ikka eraldi eksisteeriv käega puudutav organism või oleme üks ühiste tõekspidamiste ning veidrustega?!


" Neid äratas uueks eluks armastus; ühes südames peitusid lõpmatud eluallikad teisele südamele." - F. Dostojevski

Tema kirjeldus - 10a klass - 1.oktoober 2007



Me teame alati, et peagi ta tuleb, kuid siiski on ta tulek ootamatu. Temaga tulevad uued tuuled ning kõik saab endale uue ilme. Algul paneb ta meid proovile, annab meile kohustused ja raskused. Aga see kõik muudab meid vaid tugevaks ning paneb meid kõike teise pilguga vaatama ja hindama. Ta kingib meile värvid, rahutunde, hetked, mis ei unune. Temas on seda, mida teistes ei ole. Ta on eriline ning oma erilisusega nakatab ta ka . Kui kõnnime vahtrapuude alleel, me ees kollase-punase kirjud lehed liueldes langemas ja me kohal linnud parvedes lendamas, tajume teda ja see muudab meid õnnelikeks. Omamoodi on küll nukker, sest kõik on vaikne, rahulik ning kaduv, aga selles muutuses eksisteerida on hea. Kaalutüdrukute ja -poiste jaoks on ta kõige-kõige erilisem aeg. Neid ei morjenda tema vihm, sopaloigus ega saabuvad külmad ilmad. Oma punaste kummikutega armastavad nad poriloikudes hüpata ning neile teeb nalja tema kõdistustena tunduvad pehmed tuuled. Ta ananb meile tunded, mis valdavad meid vaid temaga ja tema vastu. Keegi teine neid tundeid anda ei saa, sest see on tema privileeg. Ta on paratamatult osa ka neist, kes teda ei armasta. Kaalulaste jaoks on ta aga maailma parim, kallim ja toredam!

"Veel viibi, ilus oled, viiv!" -10a klass - 4.veebruar 2008

"... ei katta siis saa maisel retkel
mu jälgi unustuseliiv.
Ses aimuses täis õnne on mu vaim.
Oh ülev hetk, mu elu ilusaim."

Silmasin, vaatasin ja armusin, laisalt kelmi suveõhu hõljuval härmavõrgul käisin, mille kergeks teeb maine õnn, kuid vastuarmastus ei jooksnud mul sülle. Teda meelitasin, temaga vaeva nägin ning alles pärast neid vaeva väärt pingutusi mind märkas ta. Ei raasugi vähenenud mu huvi, ei natukestki tulnud tüdimust - ta vastu armus. Veel enne, aimamata lõppu, olin ta kaisus ning ihnelt seda hetke endale alatiseks soovisin. Õnnetunne kahvatus tunde kõrval, mida tundsin, mille nimel võinuksin temaga Romeo ja Julia kombel igavesse unne heita. Mu pingutused said tasutud, vaev ülegi makstud. Vast seda enam sain nautida hetke, mille ise olin võidelnud kätte.
Hetkel, mil see kõik vaid möödunu, aardena mälestustes istub ja aeg-ajalt meelde end tuletab. Ei viibinud mu viiv, kauem kui kuu, ta alatiseks kadus.

" ... vaid see on väärt nii vabadust kui elu,
kes pidevalöt neid kätte võitma peab."

Ei väärinud ma viivu lõputut kestvust, kuigi vaev, mida nägin, omas meeletut suurust. Ehk polnudki hetk, mida ilusaimaks pidasin, mu elu parimaist parim..

teisipäev, 11. august 2009

Maarja!

Tere Maarja.

Lugesin just hetk tagasi Sinu kirju, mis mulle Kuressaarde Kingu tänavale saatsid.
Õnnepiuks!
Tahan taas olla Sinuga koos muretult!
Meie vanad mossekeevitajad ning silguvedajad. Nukuvankriomajad ning suvehommikused keskutelejad.
Sinuga omistab kõik hea hoopis erilisema ning imelisema tähenduse.
Sa tõepoolest näed mu sõnu ja kuuled mu pilke.

Sinu Kairi!

esmaspäev, 10. august 2009

Hetked ja isiksused Pädastes

Neljapäeval läksin taas tööle, õhtusesse vahetusse. Tavalisest erinevalt ei olnud enam kartust oskamatuse ees. Ehkki eelmise õhtu sündmus tekitas vaid ärevust, kuid see oli pigem positiivne.
Esimest korda üritasin mitte liialt õnnelik näida. "Liiga õnnelik meeleolu" saabus koos sõnumiga. Kusjuures, teised vist märkasid siiski mo põskedes lohukesi ning heatujulisust, sest nad küsisid, et mis ma vabadel päevadel tegin :).

Reedel käisin Liival(maanteed pidi). Kilometraašiks kujunes 32km. :) Enesetunne oli super! Õhtul peakokk Peeter küsis mu käest, et mida ma päeval tegin. Niii-nii hea oli vastata, et käisin rattaga Liival ja veel ringiga. Lisaks aitas ta mind. Tema, Pädaste mõisa peakokk, aitas mind, köögiabilist! See oli uskumatu. Arvasin, et äkki ta tahtis vihjata, et teen midagi valesti või tegutsen liiga aeglaselt. Võtsin julguse ja küsisin. Vastus oli eitav :). Peeter ütles, et talle lihtsalt vahest meeldib seda tööd ka teha. Tema eeskujul aitasid ka teised kokad ning samuti ettekandjad. Olin neile selle eest väga tänulik, kuid ei osanud seda kuidagi välja näidata... Ainus, mida teha oskasin, ma naeratasin ning ütlesin Aitähh! :)

Nii.. Laupäeval mõtlesn taas rattaga sõitma minna. Küsisin Marilt, kas ta tahaks minuga kaasa tulla, ta oli nõus, ehkki alles ärganud. Ta tegi ettepaneku minna hoopis Orissaarde, kuna tal oli vaja minna panka. Olin muidugi käpp ka selle plaaniga.
Minek oli sootuks raskem kui tagasitulek. Orissaarde jõudes avastasime et laupäeviti on pank kinni, vahva!:D Läksime sadamasse ning sulistasime jalgupidi vees. Sõit oli hea, ehkki päike kõrvetas korralikult. Meeletu veepuudus oli. Pädastesse jõudes läksime Tarviga kohe Liivale tagasi poodi, seekord neljarattalisega. Tagasi jõudsin täpselt tööajaks. Vahetasin riided ning sõin kiiresti Staffitoitu, milleks olid kartulid. Mõisa jõudes aga hakkas mul väga halb. Raske oli hingata ja rinnus surus. Tunne, mida kunagi varem pole tundnud... see hirmutas.. üritasin mõtteid mujale saada, jõin vett, suhkruvett, liigutasin end, hingasin rahulikult sisse ja välja kuid see ei aidanud. Küsisin Peetri käest luba Staffimajja minna. Sinna jõudes aga läks rõhumine veel suuremaks, helistasin emale, et mida teha. Kutsuti kiirabi. Kaks toredat naist ütlesid, et see rõhumine rinnus on tulemus ülepingutusest ( 45km rattaga), pikast päikese käes olemisest, vähesest söömisest, kiirest söömisest ning vedelikupuudusest. Mulle tehti paar süsti ning loeti peale sõnad, et puhkaksin ülejäänud päeva. Seda ma ka tegin, ehkki raske südamega, kuna Regina pidi minu asemele tööle minema, kuigi tal oli vaba õhtu. Mul oli tema eest NII häbi.. Tundsin, kui ruttu inimesed mulle kalliks saavad..
Ene - ääretult vastutulelik, armas, toetav, sõbralik, südamlik, muretsev.
Regina - mo väike rõõm Pädastes. Pisike, tragi, optimistlik, armas, heasüdamlik!
Kaupo - ehkki enamustele ta ei meeldi, kuid mulle on ta jätnud positiivse mulje. Ta on omamoodi. Kui ma puhkasin, muretses kuidas mul on ning tegi pai. Soe tunne puges sisse.
Peeter - ta on väga enesekindel, oma ala proff, kohati sarkastiline. Ta võib väga teravalt öelda, kuid talle lähevad inimesed siiski korda. Kui mul on olnud halb, muretses ta väga. Ja ta ju aitas mind kaa kui mul oli suur järg tööd ees. Isegi praktikandid ei aita (v.a Kristel).
Birgit - Omamoodi. Vahva, lõbus ning kihvt! Loeme üheskoos päevi vabade päevadeni!:)
Kristel - (ettekandja) ka omaala proff, isiksus. Ta teab, mida elult tahab. Tohutult meeldib see temas. Kui talle naeratad ja ta vastu naeratab, on tunne, et päev on kohe hoopis uue värvi saanud!
Kristi S. - sõbralikkus kuubis. Pürgib eesmärkideni. Ääretult tore inimene!
Kristi K. - motofänn. Väga-väga asjalik! Meeldib kuulata tema jutte sukeldumisest ning langevarju hüpetest. Ilus inime!
Mari - ta tundub väga kõva kestaga, ma ei tea miks. Aga esmamulje oli temast, et ta on väga kuri. Kuid tegelikult pole nii. Ta teab oma väärtust ega lase endale pähe istuda.
Austust tekitav! Vahva rattamatka kaaslane!
Martin - Ma ei tea miks, kuid kohe kui ma teda näen, meenub mulle see kass Shrekist. Lihtsalt nii temalik!
Aiki - iseteadlik tüdruk. Armas, sõbralik, kindlate tõekspidamistega. Kerge oli temaga suhtlema hakata! Super inimene!
Kalle - sõbralikkus ja vastutulelikkus astmes sada. Tõsiselt. Pole varemalt näinud nii hoolitsevat, siirast, toredat poissi näinud. Nii... rikkumata?:D Väga vahva!
Kadri - rõõmupall! Suudab oma naeruga kõik ümbritsevadki õnnelikeks muuta!
Elo - Niivõrd viisaks, tark, ilus, tore, sõbralik. Igaühe eeskuju!
Tarvi - kas on veel isetumat inimest kui tema? Ei usu! Ma kardan temaga suhelda, kuna ta on liiga hea kõigiga. Kardan tahtmatult, tema headust ära kasutada.. Ääretult avatud ning hea isiksus!
Stiiv - väga rõõmsameelne ning sõbralik aednik! Temaga on nii lihtne rääkida. :)
See siis isiksustest.. aga.. edasi minnes..
Eile, pühapäeval lugesin päeval Päikesevarjutust, lahendasin Kumakest, käisin rattaga Lõuna-ranna sadamas (6km), tegime Reginaga ristsõna lahendamise võistluse;D ning ta tegi ettepaneku minna see nädal ratasega sohu matkama. ;). Kaupo on teistmoodi kui teised Pädastes. Ma ei saagi tema isiksusest veel päris täpselt aru, aga ta on huvitav. Kuid. Tööle läksin rõõmsameelega (viimane tööpäev ju). Suurpuhastusega alustasin varakult, tänu millele lõpetasin koos kokkadega :). Kõik küsisisid kas minuga on ikka kõik korras jne. Nii hea oli naeratades vastata, et kõige-kõige parimas korras! :)
Aitasin Kristelil desserte Farm-House`i viia. Väljas oli siis juba pime, küünlad põlesid, kuu paistis, ööliblikad lampide ümber tantsimas. Tundus nagu näeksin und, muinasjutuline!
Kui nuge ja kahvleid poleerisin, tuli Ene minuga ka juttu rääkima. Meil on naerutelepaatia-teraapia:). Naeratused on kui pisikesed headuse lepatriinud, kes poevad südamesse oma lihtsuse ning siirusega!
Staffis mul aga und esialgu ei tulnud, sättisin end korda ja läksin koos Birgiti, Ragnari ja Martiniga Dexterit vaatama, kui see läbi, läksid nemad magama. Kristel tuli minuga vaatama Jälgi jätmata. Kui ka see läbi sai, hakkasin lugema ning sõin Pädaste šokolaadi kooki. See oli jumalik. Pärast seda magasin paar tundi. Ärkasin veidi enne kuute, unesegases olekus hüppasin rattale ning väntasin Kuivastusse. Jõudsin Seitsmesele praamile. Väga mõnus karge õhk. Kodus jõudsin Päikesevarjutusega lõpule.
Ootan huviga järgmist osa.
Kodus on tõeliselt mõnusss!

neljapäev, 6. august 2009

Liisi ♥





Tere Liisi. Sa oled mu õde olnud juba 17 aastat. Päris pikk aeg, kas pole? Nende aastate jooksul oleme koos läbielanud nii mõndagi. Sa oled olnud pisikesest peale väga jonnakas ning ajanud koguaeg oma asja. Oled pidanud saama alati, mida tahad. ( Oh, oleks minuga ka nii). Sinu Lõvi-temperament lööb üpris tihti välja. Koos oleme mänginud kasse, turninud lakas, mänginud Barbie`dega, teinud emale ja isale küpsisetorte, oleme vahustanud rohkem kui ühel korral vahukoore võiks. Ikka juhtub. Olen aidanud Sul hiilida salaja peole ning olen Sind ka sisserääkinud.
Oleme Sinuga nagu õed omavahel ikka – kakleme ning semukarutseme koos. Vahest tunnen kui närvi Sa mind ajad, vihastun Su peale. Kuid nagu minu iseloomule omane, ei suuda ma seda kaua olla. Ikka olen tavaliselt mina see, kes lepitust otsib. Vahest kui SINA mul midagi teha käsid, sest märkad asju kergemini, tekib minus trots. Miks minu VÄIKE õde mind kamandab? Miks peaksin ma just teda, NOOREMAT õde kuulama. Ehkki sisimas võin teada, et Sul on ometigi õigus. Jah, Sa oled olnud mulle suur peavalu ning kiusumõmm, kuid Sa oled mu väike õde. Mu ainus õde. Ükskõik kui palju Sa mind närvi ei ajaks, jääd Sa selleks ikka. Ole nii tibi või nii meeletult trotsitäis tots kui tahes. Oled mu õde ning hoolin Sinust palju, sest Sinus on niii palju häid omadusi, mõned näited nendest:
1.Sa oled ilus!
2.Sa oled tähelepanelik!
3.Sa oled sihikindel!
4.Sa oled hooliv!
5.Sa oled lõbus!
6.Sa joonistad super hästi!
7.Sinu meekook tuleb lihtsalt ebaõiglaselt imehea välja.
8. Sinuga on tore jooksmas käia!
Vot. Nii ongi. Need on ainult mõned Sinu headest külgedest. Kuna mind Sinuga täna ei ole, siis tahtsin Sind siiski õnnitleda. Mul on Sulle pisikene kingitus, aga kus kohast Sa selle leiad?

See on seal, kus on üks Sinu asi, millega Sa eemaldad teatud asjadest kortse.

Vahvat leidmist! Imekena päeva jätku ja kerget tööd Antslas!


Sinu Kairi. ♥

kolmapäev, 5. august 2009

I saw Superman!


Today, about two and half hour ago I saw Superman. Really.
And it is hard to believe that it wasn`t dream. It was real. Foggy and absolutely wonderful reality with golden full moon.
He is perfect example for everyone.
Maybe my admiring is even so astronomic as Bella`s.
Anyhow, I had magnificent evening.
Thank You.

teisipäev, 4. august 2009

Tahan teha kunsti. Olla kunst.