reede, 2. jaanuar 2009

i.m.b.e. - 4 season.

Oli talv. Oli lumi. Olime meie selle keskel. Mu põski pitsitas kargus ja jalgu näpistas külm, ent mu käsi Su käes oli soe, nagu ka süda, mis hoidis Su poole. Kerged olid sammud, paksus lumes, millesse äkitselt heitsid, lumeingleid tegid. Olid lapsikult rõõmus ja see oli armas. See tegi Sinust Sinu, mulle Sind nii kalliks.

Oli sügis. Olid tähed. Olime meie, kaalutüdrukud, selle keskel. Me põski paitas kerge tuuleiil ja lendlevad lehed riivasid jalgu, ent me meenutused suvest olid soojad, mis peamine, ühised. Kerged olid sammud, kollastel äärekividel, millel ühelt teisele hüpatud sai. Olid lapsikult rõõmus ja see oli armas. See tegi Sinust Sinu, mulle Sind nii kalliks.

Oli suvi. Olid päikesekiired. Olime meie selle keskel. Me nägusid kõrvetas päike ja jalgu silitas tuuleiil, ent rõõm taasnägemisest, kaalus üle kõik muu. Kerged olid mu sammud, mis veevooliku juurde viisid ning äkitselt märjaks Sa saidki. Olid lapsikult ülemeelik ja see oli armas. See tegi Sinust Sinu, mulle Sind nii kalliks.

Oli kevad. Oli meri. Olime meie. Meid valgustas majaka valgus ja taevas täiskuu, mu suurim soov oligi olla, Sinuga koos. Soojad ja südamlikud olid Su kallistused, armas oli pilk, kuis vaatasid mind. Kerge oli sammuda Su kõrval läbi lossi ja pargi. Olid siiralt õnnelik minuga koos ja nõnda ka mina. See tegi Sinust Sinu, mulle Sind nii kalliks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar