teisipäev, 30. detsember 2008

to Cherry.

Pime, külm ja kõle on puiestee. Üksi seal käia on piisavalt hirmutav, et seda mitte teha. Seepärast ongi mu pihus ta käsi, julgustamaks meid mõlemaid see hoid. Nõnda olen ma kartmatu, jalutaksin säärases pilkases pimeduses lõpmatult. Koos temaga eksleme fantaasiaküllastes, ideoloogilistes rännakutes, kusagil siit kaugel eemal. Haiget teeb reaalsus, see tuim ja ühemõtteline maailm. Hing ihkab meil mõlemal miskit erilist, käega katsutamatut, imelist. Midagi sellist, mida ei taba igapäevasuse hall tiivalöök. Ei liialda, kui sõnan, et üksi olen eikeegi. Olen nagu kodutehtud piparkook, millele glasuuriga nägu, nööpe pole peale maalitud. Niisama tühi ja ainuüksi eksisteerija. Luues mind, loob ta mind loovaks. Annab mulle mõtted, plaanid, maailma, kus enesemõtetega rännata võin. Kartsin kord, et aeg, mis me vahele jäi, kisub valusalt eemale, ning tagasitee on pikk, lausa võimatu. Petlikud, asjatud olid mu negatiivsed illusioonid. Eksisin, kui arvasin, et sõprus on katkenud. See oli tugevam, ehkki nähtamatu, oli alati olemas. Nõnda siis jutlesime, me kirsike ja murakas külmas, tuules, karamelli tee sooja kinda embuses. Leidsime endist mälestused, mille olime arvanud ununenud. Kõnelesime asjust, mis oli meid koosolemiseta tabanud. Tundsime rõõmu, avastades tähistaevast nukuvankrit, mis vaid meile kuulub. Ehk oli seegi märk, meie öisele jututeemale? Teemale, millest sai algus kihlvedu, mis hoomab 12.aastat, siis kui olen 30, ning tema saab õige pea 29. Futurism. Kujutleme me tõesti endid ette kolmekümnestena? Kas Kirsike oleks abielus, mis amet tal oleks, kes oleks ta kõrval, millised on ta mõtted siis? Tegelikult huvitaks vaid see, kas ta oleks õnnelik. Jah, inimene on edukas, kui ta on õnnelik. Siis tunduvad raskused sulgkergetena ning mured viivuks vaid eksisteerivana. Nõnda hea on elada, nõnda suurepärane on maailm. Kirsike ja Murakake, brünett ja blond, film ning eesti keel, pikk ja lühike. Kuid. Kaalutüdrukud, kel ühine minevik, olevik ja tulevik.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar